Krasnodarkasse sõitis Lapin koos Krimmi Eestlaste Tugiseltsi esindusega: just see selts tegigi MTÜle Akvarelligalerii Kala ettepaneku Krasnodarkas akvarellikursus läbi viia. Selle asemel, et kohe pintslid kätte võtta, tuli juhendajal alustada aga selgitamisest, mis nähtus see akvarell üldse on.
“Aleksandrovka keskkoolis, kus Krasnodarka lapsed õpivad, joonistatakse kunstiõpetuse tundides põhiliselt tavaliste pliiatsitega või paremal juhul viltpliiatsitega ning teemadki antakse n-ö nõukogude-aegsed,” ütles Gennadi Lapin. “Akvarellist ega teistest maalitehnikatest polnud lapsed kuulnudki ega teadnud nad ka midagi vastavatest töövahenditest ega materjalidest.”
Nii tuligi Lapinil alustada kunstiajaloost, akvarelli ajaloost sealhulgas. Juttu aitasid elavamaks muuta kodusest akvarelligaleriist kaasa võetud Skandinaavia, Baltikumi, Venemaa ja Saksamaa akvarellistide tööde näidised, samuti internetist sülearvutisse kogutud akvarellinäidised kogu maailmast. Tutvuti ka akvarellisti töövahenditega ning akvarellipaberi eri sortidega: paberi struktuur mängib akvarelli puhul ju eriti suurt rolli.
“Esimese töö lasksin kõigil maalida just nii, nagu nad heaks arvasid,” ütles Gennadi Lapin. “Neid analüüsides sai välja tuua vead ja selgitada, miks akvarellvärvidega ei tohi maalida nagu gua??värvidega ning miks on akvarellistil soovitav ära unustada nii valge kui ka puhas must värv.”
Tõotatud Maa
Lapini rõõmuks hakkasid Krasnodarka lapsed kursuse viimastel päevadel juba päris hästi tunnetama, et akvarellmaal peab olema n-ö läbipaistev. Nad õppisid värve segama, pooltoone kasutama, valgust ja varju kujutama ning mitmeid tehnilisi võtteid kasutama. Kahjuks segas intensiivsemat töötamist asjaolu, et kaasavõetud värvidest ja pintslitest tuli puudus: värvikarpi tuli lastel näiteks kahe-kolme peale jagada.
Kursuse viimasel päeval avatud ekspressnäitusel äratasid erilist tähelepanu 11-aastase Aleksandra Kadilkina tööd.
“Kui see tüdruk kunagi Eestisse tuleb, siis tahaksin talle eratunde anda,” ütles Gennadi Lapin. “Ja kui Krimmi Eestlaste Tugiselts tuleval suvel Krimmi eesti lastele Eestis laagri korraldab, olen nõus akvarelli jätkukursuse läbi viima.”
Kaheksa Krasnodarka eesti juurtega last olid Eestis ka mullu sügisel: nad elasid Lohusuu valla peredes ja õppisid ühe veerandi Lohusuu Põhikoolis. Kui lapsi Krasnodarkasse tagasi viima hakati, kutsusid Lohusuu tuttavad ka Gennadi Lapinit reisile kaasa: bussis oli nimelt vabu kohti. Sel moel Lapin esimest korda Krimmi eestlaste juurde sattuski.
Kuigi Krimmi-teekonnal tuli ette mitmeid sekeldusi (Kiievi metroos pildistamast tabatud Lapinil ja paaril ta kaaslasel tuli näiteks mitu tundi miilitsajaoskonnas veeta), läks see reis Gennadi Lapinile siiski mitmes mõttes hinge.
Kui 140 aastat tagasi oli Krimm eestlaste jaoks Tõotatud Maa, kuhu jõukama elu lootuses välja rännati, siis nüüd vaatavad siit Krimmi rännanute järeltulijad, kellest eesti keelt räägivad vaid vähesed, igatsevate pilkudega Eesti kui jõuka imedemaa poole. Kunagisest puuvilja kasvatamise ja konserveerimisega jõukaks saanud miljonärkolhoosist on Krasnodarkas jäänud vaid mälestus ning enamik tööealisi inimesi on töötud.
“Korra Krasnodarkas käinud, polnud ma sealsete eestlaste käekäigu suhtes enam ükskõikne,” ütles Gennadi Lapin. “Ja kuna nägin Krimmi Eestlaste Tugiseltsi inimestes mõttekaaslasi, astusin ka ise tugiseltsi.”
Sõrm antud
Viimatisele Krimmi-reisile asudes pakkis Lapin kaasa oma firma vana arvuti, et see oma möödunudsügisesele võõrustajaperele kinkida. Ja Lapini juhendatud akvarellikursus polnud sugugi ainus, mille Krimmi Eestlaste Tugiselts Krasnodarkas korraldas. Koolitaja Enn Käiss viis seal läbi ettevõtluse algkursuse, mille eesmärgiks oli innustada sealset rahvast endale ise töökohti looma. Rakvere Gümnaasiumi käsitööõpetaja Piret Laidroo ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse spetsialist Jana Laanemets koolitasid aga hoopis Aleksandrovka keskkooli õpetajaid: esimene viis läbi käelise tegevuse kursuse, teine rääkis keskkonnateema sidumisest erinevate õppeainetega.
Rapla ehitusettevõtja Jaanus Piirmets oli kaasas aga selleks, et hinnata Krasnodarka vana lasteaiahoone remondi mahtu ja materjalivajadust: hoone tahetakse nimelt ümber kujundada Eesti Tareks, kus hakkaksid tegutsema eesti keele õppeklass, raamatukogu, saun, meditsiinipunkt ning kultuuri- ja noortekeskus.
Gennadi Lapin oli seekordses reisiseltskonnas üks napima staa?iga Krasnodarkas-käijaid: Piret Laidroo oli Krimmi eestlaste juures näiteks juba viieteistkümnendat korda ja mitmete abistamisprojektide eestvedajana on teda hakatud suisa uueks Prohvet Maltsvetiks kutsuma. Ent ka Lapini jaoks ei olnud see kindlasti viimane Krasnodarka-reis: sõrm koostööle sealsete eestlastega on antud.
RIINA MÄGI
