Kohalikku elu mõjutab märkimisväärselt välistoetuste kasutamine. 2009. aastal on välistoetuste kasutamise maht võrreldes eelnevate aastatega kasvanud ligi kaks korda.
Toetatavaid valdkondi on palju, aga olulisematest võib välja tuua hariduse, põllumajanduse, veemajanduse, ettevõtluse ning regionaalse arengu. 2009. aastal oli välisvahendite väljamaksete maht toetuse saajatele ligi 11 miljardit krooni. Aasta jooksul on toetuste andmise korda mitmel moel lihtsustatud, mis peaks toetuse saamise ja kasutamise tegema kättesaadavamaks ning vähem ajamahukaks.
Jõgeva maakonnas tehti 2009. aastal struktuurivahenditest väljamakseid 14,2 miljoni krooni ulatuses ja kohustusi võetud perioodi 2007-2013 algusest alates mahus 183,7 miljonit krooni.
Maakonnas on kõige mahukamalt vahendeid planeeritud veemajanduse infrastruktuuri arendamisse (92 miljonit krooni). 63,7 miljonit krooni suunatakse kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse, 10,8 miljonit krooni avatud noortekeskuste arendamisse ning 2,3 miljonit krooni piirkondade konkurentsivõimet tugevdavatesse tegevustesse. Samuti on märkimisväärne tööstusettevõtjate tehnoloogia-investeeringutesse kavandatav maht — 13,9 miljonit krooni.
Jõgevamaal elluviidavad projektid on näiteks veemajanduse arendamine Põltsamaa linnas ja selle lähiümbruses (ligi 92 miljonit krooni) ning Luua Metsanduskooli mitmed projektid õpilaste elamistingimuste parendamiseks ja õppetingimuste kaasajastamiseks (üle 81 miljoni krooni). Noorte võimalusi vaba aja tegevusteks laiendab avatud noortekeskuse hoone renoveerimine ( toetus 7,9 miljonit krooni). Spordivõimalusi maakonnas avardatakse multifunktsionaalsete spordiväljakutse rajamisega ( toetus 4,6 miljonit krooni).
Toetuse saajate nimekiri on avalik ning sellega saab tutvuda kodulehel www.struktuurifondid.ee.
KATRIN REIMANN, rahandusministeeriumi avalike suhete osakond
