Maakonna linnades registreeriti 118 ja valdades 174 last. Sündis 151 poissi ja 141 tüdrukut, nendest viis paari kaksikuid. Kui paljudel varasematel aastatel on olnud kõige rohkem esimese lapse sünde, siis mullu oli esikohal teise lapse sünd. Esimene laps sündis 102 (2006. aastal 131) ja teine 106 (87) juhul. Tunamullusega võrreldes oli kuue võrra rohkem neljanda (21) lapse sünde. Mullu sünnitas kolmanda lapse 51, viienda 11 ja seitsmenda lapse üks ema. Kõige noorem ema oli 15- ja vanim 44-aastane. Maakonnas registreeriti 27 last üksikemadel, 164 lapsel tuvastati isast põlvnemine, abielus olid vaid 101 lapse vanemad.
Endiselt on sündide poolest rikkam Jõgeva linn 76 sünniga (aasta varem said siin sünnitunnistuse 66 last). Sündide juurdekasv oli ka Kasepää (13 ja 6), Pala (11 ja 8) ja Torma (23 ja 16) vallas. Põltsamaal sündis 30 ( 2006. a 41), Mustvees 12 (13), Jõgeva vallas 33 (35), Pajusi 6 (12), Palamuse 20 (30), Puurmani 9 (17), Põltsamaa 28 (32), Saare 10 (14) ja Tabivere vallas 21 (22) last. Lõppenud aastal jäi elanike loomulik iive positiivseks vaid Palamuse vallas, kus sündide arv ületas surmasid. Torma ja Pala vallas jäi iive tasakaalu, ülejäänud kümnes omavalitsuses jäi loomulik iive negatiivseks.
Popimad nimed olid Markus ja Meribel
Mullu sündinud poistele pandi kõige sagedamini nimeks Markus, Oliver. Popimad nimed olid ka Simo, Kermo ja Juss. Tüdrukute nimedeks eelistati Meribel, Maribel, Marija/Maria, Liisi/Liisa ning selle nimega seotud variandid, nagu Mariliis, Marii Heliis, Eliis, Eleliis, Greteliis, Laura-Liisa, Neleliis, Luisa-Liis, Hanna-Liisa jt. Lapsevanemad olid endiselt väga nutikad panema oma maimukesele ka eripärast nime. Poistele näiteks Declan, Roberto-Carlos, Reno, Greg-Emil, Rajan, Karpar, Kenneth, Gerret ja tütardele Mirela-Riika, Keleri, Selena, Desiree Sofie Rosette, Reti. Nüüd piirab eriti uhkete, omaloodud ning võõrtähti sisaldavate pikkade eesnimede andmist 2004. aasta aprillist kehtima hakanud nimeseadus, mis keelab eesti nimedes võõrtähti ja numbreid kasutada ning nimi tohib koosneda vaid kuni kolmest lahkukirjutatud või kahest kas lahku kirjutatud või sidekriipsuga ühendatud nimest. Mammad-papad võiks enim arvestada, et lapsel jääb talle pandud nimi kogu eluks. Mõjuvatel põhjustel on seda võimalik küll vahetada, kuid vaid kord elus. Eelmisel aastal andis siseminister erimenetluse korras uue nime 14 juhul.
26 paari mullusest rohkem
Maakonnas sõlmiti 91 abielu, neist 75 Jõgeva maavalitsuse ametniku ja 16 vaimulike poolt. Seda oli küll 26 paari rohkem kui aasta tagasi ja kümme enam kui tunamullu, kuid lapse isast põlvnemise tuvastamise vajaduse rohkus (164 juhul) näitab, et endiselt eelistatakse registreeritud abielu asemel vabalt elamist. Jõgeval oli kõige noorem abielluja 15-aastane naine ja vanim 83-aastane mees, kes kosis endast veerand sajandit noorema naise. Mullu esitati maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele 51 avaldust abielu lahutamiseks. Et lahutamiseks, nagu ka abiellumiseks, antakse mõtlemisaega, siis kuus abielupaari loobuski oma lahutussoovist. Mullugi pidas paika tõdemus, et kõige raskemad on kooselu kümme esimest aastat: 21 paari abielu ei kestnudki kauem. Kõige lühem abielu püsis vaid kaheksa kuud, pikim aga 53 aastat.
Peretoimingutes mitmed muudatused
2007. aastal registreeriti 465 inimese surm (234 meest ja 233 naist), nendest 176 linnades (Jõgeval 103, Põltsamaal 45, Mustvees 28) ja 291 valdades. Enamikul juhtudel on surma põhjuseks südamehaigused, vähkkasvajad, veresoonkonna lupjumine ja vanadus, sagenenud on alkoholismist põhjustatud surmajuhtumid.
Jõgeva maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Hilja Kivimetsa ja registripidaja Lea Saariku sõnul ei saagi kõik Jõgevamaa elanike peretoimingud maakonna dokumentides kajastuda, sest juba mitu aastat võib sündi, surma, abielu ja abielulahutust registreerida ükskõik missuguses Eesti perekonnaseisuasutuses. Tänavusest saab mitmeid avaldusi esitada rahvastikuregistrisse ka elektrooniliselt. “Mullu digitaliseeriti 13 9712 Jõgeva maakonnas 1926 – 2006 aastal koostatud perekonnaseisuakti. Kodanikuportaali rahvastikuregistrist on nüüd igal inimesel võimalik vaadata oma andmete õigsust. Puuduvate või ebatäpsete andmete korral tuleks perekonnaseisuasutust sellest teavitada. Seoses 1. jaanuaril jõustunud isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse muudatustega ei avalda me enam maakonnas sündinud või surnud inimeste nimesid. Kes aga soovivad, et need andmed avaldatakse, peavad avaldama selleks soovi, kui tulevad sündi, abielu, surma või muud peresündmust registreerima. Muudatus on seegi, et surmaakti ei kanta enam surma põhjusi,” selgitas perekonnaseisuametnik.
Elanike arv kasvas vaid Palal
Võrreldes 2006. aastaga on rohkem elanikke vaid Pala vallas ja sedagi vaid kolme inimese võrra. Selle aasta alguses elas Jõgevamaal 36 208 registreeritud elukohaga inimest. Elanike arv kahanes 490, tunamullu aga 945 inimese võrra.
Kümne aastaga on Jõgeva maakonda registreeritud isikute arv vähenenud ligemale viie tuhande inimese võrra. 1997. aasta 31. detsembri seisuga elas Jõgevamaal 41 181inimest.
ARDI KIVIMETS
