Jõgevamaal saavad kõrgeimat palka Puurmani valla õpetajad

Jõgevamaal saavad haridusministeeriumi kogutud käesoleva aasta kahe kuu andmetel kõrgeimat palka Puurmani ning madalaimat Saare valla pedagoogid. Numbrites on see vastavalt 993 ja 743 eurot.

Riigi poolt ette nähtud õpetaja minimaalne palgamäär on 715 eurot. Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et nemad maksavad kogu õpetajate palgaks ette nähtud raha pedagoogidele ka välja. Morozovi sõnul tuleks vaadata aasta kokkuvõtet ning siis klapib see number sendi pealt.

Tabivere vallavanem Riina Jääger kinnitas, et nemad maksavad kogu õpetajate palgaks ette nähtud raha välja. Miks on tekkinud vahe, seda lubas ta koos valla raamatupidajaga uurida.

Haridusministeerium on mures õpetajate palkade pärast, sest riigi eraldatud palgaraha ei jõua koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse käest õpetajateni. Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul on õpetajate palkadega tekkinud suur segadus ja tema hinnangul pole muud võimalust segadusest välja tulla, kui avalikult arutada, kuidas asjad on, miks nad nii on ning mida peaks tegema, et olukord normaliseeruks.

“Olen veendunud, et läbipaistvus palgaasjades annab parema tulemuse kui ebamäärase olukorra jätkumine,” tõdes minister. Tema sõnul peab õpetajate palgaks mõeldud raha jõudma sinna, kuhu see on ette nähtud. 

Suurim patustaja pealinn

Aasta esimese kolme kuuga pole ministri kinnitusel 2,2 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele eraldatud õpetajate palgaraha paraku nendeni jõudnud. See tähendab, et iga õpetaja riigis on kolme kuu jooksul saanud keskmiselt 222 eurot vähem palka. Tallinnas ulatub see summa 532 euroni õpetaja kohta. “See on päris suur summa,” tunnistas ta.

Kui summa oleks kümme korda väiksem, siis võiks mõelda, et tegemist on preemiaraha, puhvri või reserviga.

Seaduse järgi peaks igal koolil olema oma eelarve, mis on direktori käsutada, kuid praegu see paljudes kohalikes omavalitsustes paraku nii pole. Koole rahastatakse erinevatest rahakottidest erinevas mahus, tulusid ja kulusid sisaldavat eelarvet aga paljudele koolidele kinnitatud ei ole. Tõenäoliselt oleks vaja seadusemuudatust, mis sätestaks, et igal koolil peab olema oma eelarve. 

Osa omavalitsusi maksab rohkem

Pilt on omavalitsuseti väga ebaühtlane, tunnistas minister. On ka neid omavalitsusi, kes on maksnud õpetajatele ettenähtust rohkem palka. Neid on tervelt üks kolmandik. “Pigem maksavad juurde väiksemad omavalitsused, suured omavalitsused on hoidnud väljamaksmistega koomale.”

Jaak Aaviksoo hinnangul on õpetajatele väiksema palga maksmine seaduse rikkumine ning riik peaks sekkuma. “Esimene etapp on, et kohalikud omavalitsused peavad selgusele jõudma, kus on viga – võib-olla on hoopis andmeid valesti esitatud. Oleme andnud aega kolm kuud ja kohalikud omavalitsused peaksid suutma juba küsimustele vastata. Tegemist on avaliku infoga, mida peaksid jälgima koolijuhid, õpetajad. Nemadki peaksid küsimusi esitama. Kui eeltoodu tulemusi ei anna, siis on riik sunnitud algatama teenistusliku järelevalve ning tegema ettekirjutusi. Läheme kohale, teeme olukorra selgeks, vajadusel teeme ettekirjutuse ning loodame, et seda täidetakse. Kui ei täideta, siis tuleb sunniraha. Sealt edasi muud sanktsioonid,” lisas minister.

Tema kinnitusel peaksid juhtumid kuu aja pärast juba selged olema, praegu loodetakse, et kohalikud omavalitsused saavad ise aru, et probleemid tuleb lahendada.

Õpetajate palkade teema puudutab lisaks kohalikele omavalitsustele ka töökaitseinspektsiooni.

Minister ei usu, et kohalikud omavalitsused sihilikult seadusi rikuvad ning ta loodab, et kujunenud olukord laheneb nii, et ei pea aasta lõpul õpetajatele väljamaksmata palgaraha riigieelarvesse tagasi nõudma. “Tasapisi läheb see protsess õiges suunas,” tunnistas minister. 

Uus mudel tuleb

Praegune rahajagamise mudel lepiti kohalike omavalitsustega kokku 2007. aastal ning see on üsna keeruline ja detailne. Praegu püüavad asjaosalised kokku leppida uut mudelit. Rahasumma jääb samaks, seda püütakse teistmoodi ümber jagada, ehk siis keegi saab natuke rohkem, keegi natuke vähem raha.

“Praeguse mudeliga saab kohalik omavalitsus arvestada ainult ühe aasta rahaga, järgmiseks aastaks kehtestatakse uued reeglid. “Tahame kehtestada aastast 2014 uued reeglid, et kohalik omavalitsus saaks juba sügisel välja rehkendada järgmise aasta õpetajate palgaraha. Jaotus läheb riigikokku septembri lõpus. Uued reeglid peaksid kõikideks aastateks olema ühtemoodi, lähtudes õpilaste arvust.”

Varem võis palgaraha ainult ühe lapse tõttu kõikuda mitukümmend protsenti. Niisugust asja tahaks ministeerium tulevikus vältida.

Maakohas kulub õpilase peale rohkem raha kui linnas. Gümnaasiumi osas on rahastamise eelistus tugevamad keskused. Põhikooli ja ka kuueklassilise põhikooli või algkool-lasteaedade puhul loodetakse, et uus mudel toetab Eestit ühtlaselt katvaid põhikoole. Kindlasti on uues mudelis erandid, et kodulähedane põhikool ei kaoks. Minister Jaak Aaviksoo hinnangul tuleb väikeses omavalitsuses töötavatele põhikoolidele raha pigem juurde ning gümnaasiumite ülalpidamine muutub keerulisemaks. “Oleme näinud, kuidas põhikoolide arvelt on võetud raha juurde nõrkadesse gümnaasiumitesse – kannatanud on põhihariduse kvaliteet. Teeme parem tugeva põhikooli ja toetame lapsi gümnaasiumiastmes teisel moel,” märkis minister.

Uus mudel peaks hakkama kehtima 2014. aasta 1. jaanuarist. Minister loodab, et põhimõtteliselt lepitakse rahastamine kokku juba jaanipäevaks. “Lihtne see olema ei saa,” tunnistas ta. 

Millist palka makstakse Jõgevamaa õpetajatele

Omavalitsus      Arvestuslik keskmine brutopalk   Tegelik keskmine brutopalk         Tegeliku ja arvestusliku brutopalga vahe

Jõgeva linn        952       836       -115

Jõgeva vald        848       749       -99

Mustvee linn      863       764       -98

Pala vald           897       784       -113

Palamuse vald   858       838       -20

Puurmani vald    1012     999       -13

Põltsamaa linn   830       789       -41

Põltsamaa vald  849       809       -40

Saare vald         811       759       -52

Tabivere vald      908       758       -150

Torma vald         846       819       -28

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Ministeerium on pannud tabelisse koolide antud ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud ametikohtade arvu, riigieelarves omavalitsusele ette nähtud õpetajate palgaraha ning koolipidaja poolt rahandusministeeriumi andmebaasi antud summa, mitu eurot ta maksis õpetajatele töötasuks välja. Õpetajate hulka on arvatud ka lasteaiaõpetajad, IT juhid ja muud koolitöötajad. Vead saab parandada ainult andmeid sisestanu.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus