Ilmavalgust nägi 175 poissi ja 148 tüdrukut, sündis kaks paari kaksikuid. Maakonna linnades sündis 103, valdades 220 last. Jõgeva maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse andmetel ületasid registreeritud sünnid surmasid ainult Palamuse vallas, teistes haldusüksustes olid ülekaalus surmad. Sündide ja surmade arvu poolest on endiselt esikohal Jõgeva linn (50 sündi ja 79 surma), järgnevad Jõgeva vald ( 45 ja 76), Põltsamaa linn (36 ja 58) ning Põltsamaa vald (32 ja 57). Mullu sündis Tabivere vallas 13 last rohkem kui 2003. aastal, Põltsamaa linnas 9, Saare vallas 8, Mustvee linnas ja Kasepää vallas 5. Jõgeva vallas langes sündimus viie, Pajusi vallas nelja lapse võrra. Esimene laps sündis 142, teine 83, kolmas 50, neljas 21 ja viies 11 juhul. Pala vallas sündis emal kaheteistkümnes laps. Kõige noorem sünnitaja oli 16, vanem 41-aastane.
“Maakonna iivet tõstis põhiliselt esimeste laste suurenenud arv – koguni 45 last rohkem kui aasta tagasi. Märgatavalt vähem said lapsed endale aga õdesid ja vendi. Vaid neljanda lapse sünde oli varasemast veidi rohkem. Maakonnas registreeriti 58 last üksikemadel, 156 lapsel tuvastati isast põlvnemine ja 109 lapse vanemad olid abielus. Kasvav vajadus tuvastada lapsel isast põlvnemist näitab, et abielu seaduslik registreerimine pole enam kuigi populaarne. Eelistatakse vabaabielu ka siis, kui perre sünnib juba kolmas või neljas laps,” nentis rahvastikutoimingute talituse juhataja kt Hilja Kivimets.
Abielulahutusi veidi vähem
Maakonnas registreeriti 67 abielu, neist 52 Jõgeva maavalitsuses ja 15 vaimulike poolt. Noorim abielluja oli 16-aastane naine, kõige vanem mees abiellus 60- ja naine 56-aastaselt. Rahvastikutoimingute talitusele esitati mullu 62 avaldust abielu lahutamiseks. Seadusliku abielu lõpetasid siiski vaid 46 paari, sest pärast mõtlemisaega loobusid õige mitmed abielupaarid oma lahutamissoovist. Kõige rohkem (20) lahutati kuni 15 aastat kestnud abielusid. Aasta lühim abielu kestis kümme kuud, pikim aga 43 aastat.
Jõgevamaal läks mullu igavikuteele 265 meest ja 235 naist. Põhiliseks surmapõhjuseks on endiselt südamehaigused ja vähkkasvaja. 23 korral põhjustasid surma õnnetusjuhtumid (varasematel aastatel oli neid 28 ja 34), enesetappe oli kaheksa, aasta varem aga 12. Alla aasta vanuseid lapsi mullu ei surnud, aga manalateele läks üks kuni 15-aastane laps.
Eelmisel aastal said Jõgevamaal sünnitunnistuse Ranel-Marten, Romeo-Andro, Ralf-Gregor, Aamik-Adrian, Sverre, Himmre, Kimmo, Tanno, Lehto, Remo, Gaijar ja teised mehepojad. Enimpandud poistenimed olid Henri, Kaarel, Sander, Erik ja Lauri. Vähemlevinud nimedest pandi tüdrukutele Lilu, Geelia, Kirke Karinee, Jasmine Kaur, Lotta Lisell, Marii Maria, Milana, Anedt, Cäthy, Geterly, Bretty, Avelin, Meryll jt huvitavaid eesnimesid. Tüdrukute populaarsemad nimed olid siiski Kristi, Laura, Sandra ja Liina.
Uus nimeseadus jõustumas
Mullu muudeti maakonnas erimenetluse korras nime 13 juhul. “Kuigi nimi ei riku meest, oleme soovitanud nendel lapsevanematel, kes tahavad panna oma maimukesele eripärast või ülipikka eesnime, seda tõsiselt kaaluda. Mõne imeliku nime puhul on juba ette arvata, et lapsel võib tulla sellega probleeme, seda kas eesnime veidra kõla, tähenduse või eesti keelereegleid eirava kirjaviisi pärast,” arutles rahvastikutoimingute talituse juht. Tänavu 31. märtsil jõustuva uue nimeseaduse üheks eesmärgiks ongi meie rahvusliku nimepärandi kaitsmine. Seadus keelab panna lastele kentsakaid, võõrapäraseid, numbritega ja vastassoo eesnimesid. Samuti ei tohi eesnimi koosneda rohkemast kui kolmest lahku kirjutatud või kahest sidekriipsuga seotud nimest. Üldjuhul lubatakse võtta endale uus ees- või perekonnanimi vaid ühe korra elus. See teeb vanast nimest vabanemise, mida varem tegid sageli kriminaalse taustaga tegelased, väga raskeks. Perekonnanimeks ei lubata enam valida tavaliselt eesnimena kasutatavat ja nime, mida kannab juba üle viiesaja isiku. Perekonnaseisuametnikud saavad õiguse lükata tagasi nimesid, mis ei vasta seaduse nõuetele.
ARDI KIVIMETS
