Eakat voodihaiget ema ei saanud 52-aastane Anette (nimi muudetud ? toim.) enam üksi jätta ja püüdis leida tema jaoks kohta hooldekodus. Seni tulemusteta. Naisel soovitati oma töökohast loobuda ja jääda koju ema hooldama. “Väga mitmel põhjusel on see võimatu,? rääkis ta. Pere ei suudaks hakkama saada ainult abikaasa palgaga, sest haige hooldaja saab iga kuu vaid 300 krooni.
Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Aime Meltsas märkis, et kui on tekkinud tarvidus sotsiaalhooldusteenuse järele, tuleks kõigepealt oma murega kohalikku omavalitsusse pöörduda.
“Koos linna- või vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga tasuks arutada, kas lahenduseks oleks koduhooldusteenuse korraldamine või tuleks püüda saada koht hooldusasutuses. Jõgevamaal on 32 koduhooldustöötajat, kes tegutsevad kõikides omavalitsustes, välja arvatud Kasepää ja Tabivere.
Üldtüüpi hooldekodudeks on meie maakonnas MTÜ Lustivere Hooldekodu, Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar, Tabivere Sotsiaalkeskus ja MTÜ Saare Hooldekeskus. Üldhooldusteenust pakkuvad osakonnad on ka sihtasutustes Jõgeva Haigla ning Mustvee Tervis,” rääkis Meltsas.
Kohta võib taotleda kõikjal
“Üldtüüpi hoolekandeasutusse pääsemiseks teeb avalduse inimene ise või tema eestkostja. Kohta võib taotleda mistahes Eestimaa hooldekodus. Mõistagi on aga normaalne, et hooldekodu oleks kodule võimalikult lähedal,” lausus Meltsas, lisades samas, et Jõgeva Elukaar on oma heade elamistingimuste ja hooldamisvõimaluste tõttu väga populaarne kaugemalgi.
“Meie hooldekodus on 60 kohta. 19 hooldatavat on Jõgeva linnast, 30 Jõgevamaa teistest omavalitsustest ja 11 vabariigi teistest piirkondadest. Järjekorras ootab üle 80 inimese,” rääkis Sotsiaalkeskuse Elukaar juhataja Mart Jäger.
SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder ütles, et haigla hooldusosakonnas, mida võib sisuliselt pidada ka hooldekoduks, elab 54 hooldatavat. “Ennekõike püüame aidata oma maakonna inimesi. Ühtlasi peame oluliseks võtta hooldusele inimesi, kes vajavad ka regulaarset meditsiinilist abi. Sellised patsiendid suunavad meile peamiselt Jõgeva haigla arstid. Haigetele hooldusvariandi otsimisega tegeleb ka haigla sotsiaaltöötaja,” rääkis Põdder, kelle sõnul ootab haigla hooldusosakonda pääsemist kümneid inimesi ja sooviga sinna kohta saada pöördutakse personali poole kolm-neli korda päevas.
Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma möönis, et linna sotsiaaltöötajad puutuvad tihti kokku probleemidega, kus kliendile pole kohe võimalik hooldekodus kohta saada.
Põltsamaa vallas paiknevas Lustivere hooldekodus on 70 hoolduskohta ning järjekorras kümme inimest. “Me oleme rakendanud põhimõtet registreerida järjekorda juhul, kui teatatakse soov, mis ajast hooldekodusse elama asuda tahetakse. Uuendusena hakkame vabanenud kohtadest teavet jagama Jõgevamaa omavalitsustele. Lähtume sellest, et Lustivere hooldekodu on ennekõike Põltsamaa piirkonna elanike jaoks,? lausus Kaldma.
MTÜ Lustivere hooldekodu juhatuse esimehe Hille Uusi sõnul moodustasidki selle hooldusasutuse Põltsamaa ja Puurmani vald.
Lahendusi otsitakse
Jõgeva haigla juht Peep Põdder analüüsis põhjusi, mis on tekitanud tõsise puuduse hooldekodukohtade järele.
“Vanurite arv on suurenenud, keskmine eluiga Eestis tõusnud. Samas on nõrgenenud peresidemed, nooremad inimesed ei ela enam vanematega koos. Pealegi on paljud ka oma tööülesannetega hõivatud, neil pole võimalik eakale lähedasele pidevalt toeks ja abiks olla. Ühtlasi ei saa ka eirata fakti, et seoses majandusliku olukorra paranemisega on suurenenud nii eraisikute kui ka omavalitsuste huvi hooldusteenuse ostmise vastu.
Seda, et tekib tõsine nõudlus hooldekohtade järele, võis tegelikult juba kümme kuni viisteist aastat tagasi prognoosida. Paraku on aga Eestis sageli kombeks hakata väljapääsu otsima alles siis, kui probleem juba jõudsalt esile kerkinud,” kõneles Põdder. Tema hinnangul on kohalikud omavalitsused valmis sotsiaalhooldust vajavate inimeste muredega aktiivselt tegelema ning ka hooldekoduteenust rahastama, kui abivajajal omaksed puuduvad. Ainsaks lahenduseks ongi hooldekohtade arvu suurendamine.
Mittetulundusühingus Saare Hooldekeskus peetaksegi laiendamisplaane. “Saare vald aitas igati kaasa hooldekodu loomisele oma piirkonda. Praeguseks on seal kõik 46 kohta täidetud. Arvestades suurt nõudlust, on plaanis rajada hoonele juurdeehitis, milleks projektki koostatud. Tuleb hakata otsima rahastamisallikaid,” rääkis Saare vallavanem Jüri Morozov.
“Selleks, et nii hooldusteenuse kättesaadavus kui kvaliteet oluliselt paraneksid, peaksid riik, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad tõhusat koostööd tegema, ” kinnitas ta.
JAAN LUKAS
