|
|
Augusti algusest oktoobri lõpuni väldanud karujahihooajal oli Eesti jahimeestel luba lasta 60 karu. Küttide saagiks langes sel korral 57 mesikäppa, kellest üheksa lasti Jõgevamaal. |
Karude küttimise lube jagati peaasjalikult sellistesse piirkondadesse, kus mesikäpad on inimeste varale kahju teinud, rüüstanud mesitarusid või käinud viljapõlde tallamas. Karude puudust küttide sõnutsi sel aastal Eestimaal ei ole, seda kinnitab ka küttimiskvoodi pea sajaprotsendiline täitmine.
Esimene karu lasti Jõgevamaal juba jahihooaja alguspäeval. 70-kilogrammine isasloom jäi jahimehe püssikuuli ette Pedja ja Vägeva vahel metsas ja ta oli maakonnas kütitud karude seas väikseim ja ka noorim. Suurima isendi laskis Kullavere jahiseltsi liige Vahur Sepp septembri lõpus.
Maakonna suurim mesikäpp tabati juhuslikult
Vahur Sepp, kes on oma elu jooksul lasknud kaheksa karu, selgitas, et tegelikult tal ei olnudki kindlat plaani karu jahtima minna.
“26. septembril peeti Kullavere jahiseltsis võistlusi ning seal küsisid nooremad mehed minult nõu, kuidas karu lasta. Siis ma selgitasin neile, et see pole üldse nii raske, mille peale noored ütlesid, et eks sa lase siis ise, kui see nii lihtne on,” meenutas Sepp. Sama päeva õhtul otsustas elupõline jääger minna metsa põtrade pulmitamist kuulama, aga teel sinna jäi tema teele ette suur isakaru. “Mulle tuli karu nähes see päeval meeste räägitud jutt meelde ja siis ma mõtlesin, et hea küll, kui see suur karu, iga jahimehe unistus, mul siin tee peal on, eks ma lasen ta siis maha,” jutustas jahimees.
Veidi üle kahesaja kilo kaaluv loom seisis mehest ligi sada meetrit eemal ning jahimees nägi läbi optilise sihiku, kuidas loom teda haistis. Siiski sai jahimees karule enne pihta, kui too pageda jõudis.
Vahur Sepa sõnul on ta eelmised seitse karu lasknud eelmise riigikorra ajal, mil jahimees nahka endale ei saanud. Seega saigi ta nüüd esimest korda karunaha omanikuks. Liha andis mees Kullavere jahiseltsile, kellelt üks Tallinna restoran selle ära ostis. Jõgeva jahimees Urmas Välba teadis rääkida, et restoranis maksab korralik karulihapraad ligikaudu 600 krooni.
Karud ennustavad novembriks pehmet ilma
Sepp ja Välba olid karude arvukuse koha pealt ühte meelt ning kinnitasid, et soodsate tingimustega võib karude arv järgmiseks aastaks kahekordistuda. “Siis võib ka karude küttimise lubasid järgmisel aastal topelt jagada,” ütles Välba.
Sepp lisas, et küttida tulekski kuni nelja-aastasi ja umbes 100-200 kilo kaaluvaid loomi.
“Vanad karud tõrjuvad noored metsast välja ja siis hakkavadki noored mõmmikud inimeste kodude lähedal pahandust tegema,” nentis Sepp, lisades, et tema elukoha lähedal Lümati-Assikvere vahel tallab mööda metsa ringi päris korralik isasloom. “Sellel karul, mille mina septembri lõpus lasin, oli esikäpa mõõt 14,5 cm, aga siin on jälgi, mille suurus on 16,5 cm,” rääkis jahimees.
Urmas Välba märkis, et praegu karude käitumist jälgides võib teha järelduse, et novembris veel õiget talve ei tule. “Nad käivad veel praegugi sigade toitmiskohas söömas. Enamasti lõpetavad karud paar nädalat enne talveunne jäämist söömise,” selgitas ta. Vahur Sepp lisas, et tema lastud karul siserasva väga palju ei olnud. “Tal oli rasva vaid kausitäis neerude ümber, tavaliselt on nii suurtel loomadel seda umbes pangetäis,” rääkis Sepp, kelle arvates võib vähene rasvakogus olla tingitud ka tänavusest kuumast suvest.
Jõgevamaal karujahihooajal kütitud mesikäpad
Küttimise kuupäev kaal sugu küttimiskoht vanus
1. august 70 kg isane Metsis 1,5 a
11. august 110 kg emane Põltsamaa 4,5 a
16. august 108 kg isane Laiuse 4 a
18. august 124 kg emane Torma 4 a
20. august 120 kg isane Põltsamaa 3,5 a
19. august 160 kg isane Puurmani 5 a
23. september 100 kg emane Aidu 3,5 a
26. september 220 kg isane Kullavere 4-5 a
3. oktoober 140 kg emane Kullavere 4
i
EILI KOITLA
