 |
Emajõe Veevärgiga liitunud Jõgevamaa vallad ootavad ära esimeste riigihangete tulemused, sest siis selgub täpsemalt, kui suurest osast vajalikest töödest nad veeprojektis tegelikult ilma jäävad.
2004. aastal asutatud Emajõe Veevärk pole uute puurkaevude, joogiveepuhastite, trasside ja reoveepuhastite korrastamise töödega alustada saanudki. Kui tööd algavadki, siis jääb osa plaanitust tegemata, sest raha ei jätku. |
Emajõe Veevärgil on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ning lisaks 22 omavalitsuse kümneprotsendilisele omaosalusele kokku 516,6 miljonit krooni. Mullu sai selgeks, et vaja oleks 1,8 miljardit krooni. Valitsus Emajõe Veevärgile lisaraha ei andnud, nii et nüüd tulebki 516,6 miljoniga hakkama saada.
Tööde algus venib
Tööde graafik on jäänud venima, sest esimesed hanked oleksid pidanud olema juba välja kuulutatud.
Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruheina sõnul oli esimene hange plaanis välja kuulutada märtsi alguses, teine aprilli alguses, kolmas mai alguses, neljas juuni alguses. Viimane reoveepuhasteid puudutav hange pidi välja kuulutatama septembri alguses. Aprilli algul pidi välja minema Jõgeva maakonna valdade hanke esimene osa, kus on sees puurkaevud ja joogiveepuhastid.
“Üldjuhul enamik raha lähebki puurkaevudele ja joogiveepuhastitele, need tehakse kõikides valdades korda. See on kõige tähtsam,” märkis Aruhein.
Ta lisas, et kui tervisekaitse paneb puurkaevu kinni, siis pole mõtet reoveepuhastit töös hoida. “Teises järjekorras on torustikud, kolmandas reoveepuhastid, kuid kindlasti jälgitakse iga konkreetsete asula puhul konkreetseid lahendusi,” rääkis Emajõe Veevärgi juhataja.
Vajalikum osa saab ehk tehtud
Puurmani vallavanem Rauno Kuus ütles, et nende valla osalus on 33 miljonit krooni koos omaosalusega. “Selle raha eest saame plaanitud töödest loodetavasti ära teha enamiku,” ütles Kuus. Mis täpselt teha saab, selgub Kuusi sõnul siis, kui esimeste hangete tulemused teada.
Palamuse vallavanema Urmas Asteli sõnul ei tea nemad samuti, mis võib tegemata jääda. “Kuidas me saame seda teada, kui pole hanget väljagi kuulutatud?” küsis Astel ja lisas, et vald teab vaid seda, et riik lisaraha ei andnud.
Palamuse on Emajõe Veevärgi veeprojektis 6 miljoni krooniga üks väiksemaid osanikke. Selle raha eest loodeti rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid Palamuse aleviku sellesse ossa, kus need seni puudusid.
“Et meie osa on väike, siis jääme ka vähesest ilma,” nentis Astel. Tema hinnangul tulnuks õigel ajal raha valdadele anda ja tööd oleksid ammu tehtud.
Tabivere vallavanema Aare Aunapi sõnul on neil veeprojektis osalus 21 miljonit krooni. “Kõiki vajalikke töid selle raha eest kindlasti tehtud ei saa,” tõdes ta. “Ootame hanke tulemused ära, siis näeb,” lisas Aunap.
Tabivere vallas oli plaanitud korda teha kogu Tabivere aleviku vee- ja kanalisatsioonitrassid ning korrastada reoveepuhasti. “Eelmine pakkumine oli kõikide tööde peale 60 miljonit krooni, selge on, et olemasoleva raha eest saamegi praegu ehk pooled tööd tehtud,” ütles Tabivere vallavanem.
Kopp maasse veel käesoleval aastal
Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruheina sõnul tehakse Tabivere, Puurmani ja Palamuse vallas kindlasti korda puurkaevud. “Tabivere, Palamuse ja Puurmani valla puurkaevude rekonstrueerimise ja joogiveepuhastite paigaldamise tööde kohta peaks hange välja kuulutatama lähiajal, uute vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamise hange juuni alguses. Seda tähtaega ei tahaks edasi nihutada,” rääkis Aruhein.
Ilmselt septembris tahetakse välja kuulutada hanked reoveepuhastite rekonstrueerimiseks ning uute puhastite paigaldamiseks.
“Võrreldes esimeste hangetega, on ehitushinnad langenud veerandi võrra, kohati isegi kuni kolmandiku võrra,” märkis Aruhein. Seetõttu võib ka loota, et töid saab pisut rohkem teha.
Emajõe Veevärk tahab jõuda niikaugele, et puurkaevude ja torustike korrastamisega alustatakse tänavu.
“Optimistlikult suhtudes on võimalik seda teha. Pole mõtet pidevalt avariisid likvideerida ning sellele raha kulutada, targem on kiiresti uute trassidega alustada,” lisas Aruhein.
Tema hinnangul ei olnud juba 2004. aastal võimalik veeprojekti esialgu plaanitud hindadega ära teha. Projekti koostades arvestati, et tuleb palju välismaiseid firmasid ja hinnad lüüakse alla. Välismaiseid firmasid ei tulnud, ehitushinnad hoopis tõusid jõudsalt.
Emajõe Veevärgi korraldatavas veemajanduse projektis on omavalitsustel kümneprotsendiline rahastamiskohustus, riigil viieprotsendiline kohustus ja ülejäänud 85 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
HELVE LAASIK
