Jõgevamaa väärtuslikud maastikud

Kalevipoja igapäevaelust on tänaseni Kassinurmes silmapesukauss, vann ja säng. Samuti on siin näha mitmeid tema sõrme- ja jalajälgi. Oma sänge on ta jätnud mujalegi ? Ehaverre, Tarakverre, Reastverre, Voore lähistele jm.

Sortsidega sõdides on jäänud mitmesse maakonna paika lingukive. Ja lõpuks hukkus Kalevipoeg oma mõõga läbi Kääpa jões. Nii ongi Jõgevamaa paljud maastikud seotud just Kalevipoja lugudega.

Jõgevamaalasele meeldib rõhutada Kalevipoja tegevust oma kodukoha maastike kujundamisel ning teadlikult mitte rõhutada jääaegade mõju maastike kujunemisel.

Jõgevamaa maastikke on kujundanud põllumees

Läbi aegade on Jõgevamaa elanikkond teeninud elatist põllupidamisega. Nii on olnud see mõisate aegu ja hilisemal talude ajal. Mõisakompleksid on siin olnud küllalt tagasihoidlikud. Häärbereid ei saa võrrelda Viru- ja Harjumaa mõisate peahoonetega. Küll on paljude Jõgevamaa mõisate kõrvalhooned olnud esinduslikud. Et sinna pidi mahtuma suurem osa mõisapõldude saagist ja arvukad kariloomad, olid nad ka küllalt suured.

Maastik on võimaldanud mõisakomplekse paigutada nii, et nad olid maamärkideks maastikus nii muiste ja on seda ka tänapäeval. Mõisaparkide maastikukujunduslik väärtus on nüüdisajal nende üks olulisemaid funktsioone.

Esimese Eesti Vabariigi aegu oli siin suuri ja esinduslikke talusid, kus oli kõrge põllupidamise kultuur.

Nõukogude aja põllumajandusmaastikku on kujundatud maaparanduse ja erinevate kultuurtehiliste töödega.

Põllumajandusjuhid on osanud väärtustada maastikku kui tervikut ja siinseid eripärasid. Just Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduslikud põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästihooldatud ja saagikas põld.

Nõukogude aja lõpu põllumajandusmaastik väärtustas maastiku olulisi elemente (metsatukki, mõisakomplekse, ajaloolist asustust). Selleks ajaks oli maastikukultuurist saanud põllumajandusliku tootmiskultuuri osa.

Avatud pärandkultuurmaastikud

Mõnelgi juhul mindi maastiku ümberkujundamisega liiale. Põllumaa juurde võitmise eesmärgil hävitati põlistalude alasid ja seeläbi ajalooline asustus, hariti maa järvekaldasse välja, istutati järvede äärde puhtpuistusid veekaitseks jne.

1990-ndate aastate algul põllumajanduslik suurtootmine lagunes. Maa tagastati endistele maaomanikele, kellest paljud ei sidunud oma tulevikku põllumajandusega. Põllud jäid harimata, heinamaad niitmata ja karjamaadel ei söönud kariloomad. Nõukogude aja väga ohtra mineraalväetiste kasutamise tulemusena uhuti jätkuvalt veekogudesse nende jääke, mis omakorda põhjustasid veekogude kinnikasvamist. Paikkonnale on pärandiks jäänud maastiku kõrgematele osadele ehitatud, tänaseks funktsioonitud tootmishooned.

Just kuningliku väärikusega on põllumehed jätkanud oma tootmistegevust laskmata end segada ühest äärmusest teise kõikuvast põllumajanduspoliitikast.

Jõgevamaa põllumajanduse kõrvaltooteks ongi hästihooldatud põldudega avatud pärandkultuurmaastikud.

Maastikule annavad ainulaadsuse järved

Idast piirneb maakond Peipsi järvega. Järv oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega on mõjutanud siinse ajaloolise asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänasel päeval.

Kasepää-Raja?Tiheda tänavküla on unikaalne vaatamisväärsus Eesti idapiiril. Maastikku ilmestavad rannaniitudel kuivavad kalapüünised ja paikkonnale iseloomulikud kõrged sibula- ja porgandipeenrad.

Probleemiks on surve ehitamiseks rannaaladele. Oluline on traditsioonilise arhitektuuri säilitamine, kuid siiski on lükitud ajalooliste hoonete vahele palk- ning postmodernistlikke hooneid.

Loomapidamise vähenemisega kasvasid rannaalad võssa. Seoses elujärje paranemisega on hakatud rannaalasid korrastama võsaraie ja rooniitmisega. Seda on tehtud küllalt kaootiliselt, mis on rannamaastiku muutnud rahutuks – kitsad puhastatud alad vahelduvad looduslike aladega, puudub süsteemsus ja läbimõeldus.

Jõgevamaa üks ainulaadsema maastikuga piirkond on Saadjärve voorestik, kus voored vahelduvad nende vahel asuvate veekogudega.

Vooremaa järvede seisundit on mõjutanud erinevad maaparanduslikud tööd. Enamike järvede veepindu on alandatud, mis kujundab tänast maastiku üldpilti. Nii on kinnikasvamas Soits- ja Elistvere järv. Maastikus on nad minetanud olulisuse oma kauni veepinnaga. Küll on neist saanud looduse mitmekesisuse ehe näide.

Järvede kaldad on võsastunud ja nad ei ole maastikus liikujale jälgitavad. Ka nõukogude ajal istutatud veekaitseistandikud varjavad vaateid veele. Nii mõnigi maaomanik näeb järveäärsest kuusikust, kaasikust või lepikust tulevikus tuluallikat. Seetõttu ei olda haldid võsaraiega avama vaadeid järvede veepinnale.

Siiski on mitmete omavalitsuste, Vooremaa Maastikukaitseala Administratsioni ja maaomanike poolt viimastel aastatel avatud vaateid järvede veepinnale. Üks maavanema poolt sõnastatud väljakutsest Jõgevamaaa arenguks on avatud vaated järvedele.

LISALUGU

Väärtuslikud maastikud säilitab tark põllumajandus- ja ehituspoliitika

ENE ILVES

Kuigi viimasel ajal on üles haritud pikka aega harimata põlde, puudub põllumehel kindlustunne. Oluliselt ei ole laienenud põlluharimisele tuginevad alternatiivsed tegevusalad (marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus jt). Jõgevamaa väärtuslikke maastikke aitab aga säilitada ja taastada põllumajandus.

Maakonna pindalast on 60 protsenti rohevõrgustikus. See on üks maakonna tugevustest, mida tuleb oskuslikult kasutada edasises arendustegevuses.

Ohuks Jõgevamaa väärtuslike maastike säilitamisele on ka mõned riigi poolt toetatavad tegevused ? põõsasribade rajamine ja põllumaade metsastamine. Siin vajab maaomanik asjatundjate nõustamist.

Aktiivselt on vajalik tegeleda funktsioonita nõukogudeaegsete tootmishoonete kasutuselevõtuga või nende lammutamisega.

Väärtustada tuleb pärandkultuurielemente ja mitte võtta omaks võõraid.

Rekonstrueerida on vaja mõisapargid, mis omavad Jõgevamaal olulist maastikukujunduslikku väärtust.

Väärtuslikele maastikele uute ehituste rajamisel tuleb aga jälgida ajaloolist asustust ning arhitektuuri.

Kõik need tegevused aitavad kujundada ja säilitada kauni maastiku, mis on oluline taust Jõgevamaal turismi ja puhkemajanduse arendamiseks.

ENE ILVES,
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaine

blog comments powered by Disqus