Tänavu 1. novembril algav ja 2006. aasta 31. detsembril lõppev töötutele mõeldud programm kestab 26 kuud. Projekti on kaasatud 213 töötut. Riskirühmadeks on noored, madala haridustasemega töötud, puuetega inimesed, pensionieelikud ning riigikeelt mittekõnelevad inimesed. Nende inimeste tööjõuturule tagasitoomine tähendab piirkonna töötute sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamist, info kättesaadavuse parandamist.
Jõgevamaal on väga palju töötuid, mullu oli tööealistest elanikest ilma tööta koguni 15,8 protsenti, Peipsi ääres isegi rohkem.
Projekti on kaasatud kuus omavalitsust: Jõgeva, Kasepää, Pala, Saare, Tabivere ja Torma vald. Projektijuhi Triin Pärsimi sõnul tegid osalemisettepaneku ka Mustvee linnavalitsusele, kuid ei saanud sealt positiivsest vastust.
Kes millist koolitust vajab
Töö algab uuringuga, mille järgi kaardistatakse hetkeolukord ja koostatakse töötute ning tööjõuvajaduse andmebaas. Sealjuures arendatakse koostööd ettevõtjatega ning selgitatakse välja kõikide osapoolte vajadused, soovid ja võimalused.
Samuti selgitatakse välja, kes missugust koolitust vajab. Vastavalt kogutud andmetele komplekteeritakse hiljem konkreetsed õpperühmad. Õppurite vedamiseks on kavas liisida 16-kohaline buss.
Vajadusel koolitatakse pikaajalisi töötuid isegi omavalitsustes. Selleks sisustatakse antud vallas vastavad ruumid. Firmajuhte koolitama ei hakata. Samas tahetakse anda ärksamatele inimestele ettevõtlusalast koolitust, et nad saaksid leida tööd ka füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE). Peamiselt aga tahetakse koolitada põllumajandus- ja metsanduseriala inimesi, ka õmblejaid ja teisi spetsialiste, kui selleks on soovi.
?Meie heaks koostööpartneriks on täiskasvanute koolitaja Johannes Mihkelsoni Keskus Tartust,? teatas Triin Pärsim.
Tahe ka ise ennast aidata
?Loodame, et saame ka ettevõtjaid kaasata, sest niimoodi leiame võimalikke töökohti. Kui see pool saab ka projektiga tagatud, siis võime saada päris häid tulemusi ning kasu piirkonnale tervikuna, Ei saa salata, et siin piirkonnas ei ole tööhõive kõige parem, kuid hea on, et siin on tahe olemas. Ma loodan, et projektis osalema hakkavad inimesed tahavad eelkõige ise ennast aidata. Ja kui tahet ei ole, siis see peab neil koolituse käigus kindlasti tekkima,? märkis tööturuameti peadirektor Mati Ilisson.
?Täna hommikul kell 11 alustati ka Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis täiskasvanute koolitusega seotud täpselt sama programmiga. Ühed inimesed on jäänud elu hammasrataste vahele ja istunud pikka aega kodus. Teised teevad täna veel tööd, kuid teavad, et homme seda töökohta enam pole,? rääkis reedel maavanem Aivar Kokk.
?Aktiviseerimiskeskusest rääkides on mul hea meel tõdeda, et Jõgevamaal on olemas heas mõttes hulle vallavanemaid ja linnapäid, kes püüavad ellu viia selliseid projekte, millest ei ajakirjandus ega ka volikogu liikmed ei saa esialgu aru, mida antud projektiga mõeldud on, elluviimisel on saadud aga päris hea tulemus. Jüri Morozov on selliste vallavanemate seas üks parimaid näiteid. Ta on oma piirkonnas teinud palju erilisi asju, näiteks kasvõi Kalevipoja mõõga projekt,? lisas ta.
Aktiivsus, eneseusk ja enesekindlus suureneb
“Heitunud inimeste tööturule tagasitoomine on tänuväärt ülesanne. Jõgevamaa Tööhõiveamet ei jõua iga omavalitsuse ääremaale, et neid inimesi seal üles leida, sest pikka aega tööta olnud inimesed on passiivsed ja ei tule tööhõiveametisse. Selles mõttes teeb aktiviseerimiskeskus tänuväärset tööd, kui proovib need inimesed nõustamise ja koolituse andmisega töö juurde tagasi tuua,? rääkis Jõgeva Tööhõiveameti direktor Helen Manguse.
?Torma vald loodab projekti läbi seni tõrjutud olnud inimeste aktiivsuse, eneseusu ja enesekindluse tõusu,? teatas Torma vallavanem Riina Kull.
?Aktiviseerimiskeskus on ju välja kasvanud ühest projektist, mis sai alguse 1998. aasta novembris. Nii, et neid projekte on varemgi ellu viidud. Näiteks on projektide kaudu saadud lisaväärtust konkreetselt antud hoonele. Aga ESFile eitatud projekti ei ole meil varem olnud. Me loodame eelkõige kohalike omavalitsuste vahelisele heale koostööle, mis ei ole tähtis ainult tööhõive valdkonnas, vaid kõigil teistel elualadel, kaasa arvatud planeerimisalane tegevus. Näiteks on praegu praktiliselt samas piirkonnas käimas VIA HANSEATICA planeeringu koostamine. Kui me räägime omavalitsuste liitmise vajadusest, siis kõik Jõgevamaa omavalitsused on väga selgelt välja öelnud, et ei näe omavalitsuste liitmise vajadust. Kui kohalikud omavalitsused teevad omavahel tihedat koostööd, siis sellest saadav piirkonna edasiarendamise efekt on oluliselt suurem omavalitsuste liitmisest tulenevast kasust. Nii et pikaajaliste töötute aktiviseerimise projekt on eelkõige omavalitsuste vaheline väga sügav koostööprojekt. Me loodame selle tulemusena anda abi kohalikele elanikele ja ka ettevõtjatele ning rahuldada mõlemapoolseid vajadusi, kus ettevõtjad saaksid endale vajalikku tööjõudu ja samas pikka aega tööturult kõrval olnud saaksid tööd ja elujärje parandamiseks ka sissetuleku. Võime öelda, et aktiviseerimiskeskus on kogunud nii palju jõudu, et võib tööhõiveküsimust päris korralikult lahendada,? rääkis Saare vallavanem Jüri Morozov.
Koostöö ettevõtjatega
?Otsese töötute väljaõpetamise ja ümberspetsialiseerumise kõrval peavad aktiviseerimiskeskuse inimesed olema kontaktis ettevõtjatega. Võib arvata, et töötud ei ole erilised suhtlejad. See tähendab aga seda, et nad vajavad vahendajat. Kui aktiviseerimiskeskusel on töötutega pikaajalisem kontakt, siis ta suudab anda ka garantii koolitusel käinud inimeste professionaalsete oskuste kohta ja teha see selgeks ka ettevõtete juhtidele. Tavaliselt on aga nii, et kui juht intervjueerib töösoovijat, siis jääb talle inimese aktiivsuse kohta esmamulje. Kuid see intervjuu ei selgita tihtipeale midagi muud, kui et juhi vastas on väga hea suhtleja ja vahel ka hea bluffija. Siin ongi aktiviseerimiskeskuse inimeste edasine ülesanne Kui nad juba tunnevad töölesoovijat, siis nad võivad juhtida ka ettevõtjate tähelepanu, et ei saadetaks töölesoovijat uksest välja, vaid leitaks see professionaalsuse tasand, mida töölesoovija valdab. Aktiviseerimiskeskus peab suutma luua ettevõtetega kontakte ja olla nagu hea kosjasobitaja nende ja töötute vahel, see ongi keskuse kõige tähtsam ülesanne,? lausus Jõgeva vallavolikogu esimees Vahur Kukk.
Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskuse juhataja Märt Jallakas selgitas, et praegu on kohalike omavalitsuste tugiisikud omavalitsuste palgal, kuid hiljem hakkavad nad palka saama aktiviseerimiskeskuse kaudu. Hetkel töötab keskuses üheksa inimest.
Mati Ilissoni sõnul allkirjastati Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskuses Euroopa Sotsiaalfondist tulevate rahade 33. ehk esimese vooru viimane projekt. ESFi projektide teine taotlusvoor kestab kuni 28. oktoobrini.
Kokku on ESF meetme 1.3 alt saadavate toetuste maht aastateks 2004-2006 413,6 miljonit krooni. Eesti riigi panus on 104 miljonit krooni.
RAIVO SIHVER
