Jõgevamaa põllumajandustootjad kasvatavad taas maisi

Jõgevamaa põllumajandusfirmad aktsiaselts Pajusi ABF, osaühing Sadala Agro ja osaühing Viraito külvasid tänavu kevadel esimest korda maisi. Seda põllukultuuri ajendas loomasöödaks kasvatama  maisi suur energiasisaldus ja vajadus  loomi mitmekülgse söödaga kindlustada olukorras, kus teravilja ja õlikoogi hinnad on oluliselt tõusnud.

Osaühingus Sadala Agro on 80- hektariline maisipõld. “Panime kasvama  maisi neljast erinevast sordist. Kotis on 500 000 seemet, kusjuures  ühele hektarile külvamiseks kulub 750 000 seemet, seega poolteist kotti,” rääkis peaagronoom Villu Kärmas. “Mais on väga hea energiasööt ja pealegi võimaldab maispõllu väetamine korralikult ära kasutada läga,” selgitas ta. 

47 hektarit maisi all

AS Pajusi ABF külvas maisi 47-hektarilistele põldudele Loopre ja Kalana külas. Maispõllud paiknevad endistel rohumaadel. “Lüpsikarja suurenemine tekitas tarviduse uuenduste tegemiseks söödatootmises.

“Võrreldes teiste kultuuridega, annab mais pinnaühikult  rohkem silomassi ja nii otsustasimegi seda põllukultuuri külvata,” ütles põllumajandusettevõtte juhataja Lembit Paal.

Aktsiaselts Pajusi ABF ja osaühing Sadala Agro teevad maisi kasvatamisel koostööd. Pajusi ja Torma valla põllumajandusfirmad ostsid kahasse ka Itaalia täppiskülviku, millega külvati mais mõlema paiga põldudele. “Tänu täppiskülvikule saime külvitöid teostada erilise täpsusega,” lausus peaagronoom Villu Kärmas.

Põltsamaa valla põllumajandusfirma osaühingus Viraito kasvab 18 hektarit maisi põllul, mis jääb laudast 300 meetri kaugusele. Juhataja Toivo Kensi sõnul külvati juuni esimestel päevadel nelja sorti maisiseemet . Kaks nendest on põhi- ja kaks katsetusel olevat sorti. Ka taimekaitseks kasutakse kahte erinevat herbitsiidi.

“Kõik piimatootmiseks vajalik on kallinenud, ainult piima hind on madalaks jäänud. Kui eelmisel aastal viljahinnad tõusid, mõtlesime, kuidas söödaratsiooni tasakaalustada ja otsustasime hakatada maisi kasvatama,” ütles Kens. “Mais tugevdab märgatavalt lehmade tervist ja aitab kaasa piimatoodangu suurenemisele. Paljudes riikides on maisikasvatamisel kauaaegsed ja positiivsed kogemused. Näiteks Ameerika Ühendriikides ongi loomasööda põhikomponendid mais, lutsern ja soja,” lasus OÜ Viraito juhataja, kes on   tutvunud põllumajandustootmisega mitmetes maades. Ta märkis,  mida hilisemaks sügisel maisi koristamine jääb, seda suurema toiteväärtusega saagi saab. Pärast esimest öökülma peab maisi siiski ära koristama, sest muidu hakkab ta roiskuma. 

Oluline koostöö

Toivo Kens peab oluliseks Jõgevamaa põllumajandusettevõtete omavahelist  koostööd maisi kasvatamisel. “Oleme selles suhtes Pajusi ABF juhi Lembit Paaliga juba plaane pidanud,“ ütles ta.

Lähitulevikus võib Jõgevamaal veelgi rohkem maisi kasvada. Nii plaanitseb OÜ Viraito järgmisel aastal maisipõldu laiendada 35 hektarile. Samuti on mõeldud maisipinna suurendamisele põllumajandusfirmas. “Enne ootame aga ära esimese aasta tulemused,” märkis juhataja Lembit Paal.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus