Umbes kahe tuhande teisipäeval Toompea lossi platsil palgatõusu nõudnud õpetaja hulgas oli ka üle saja Jõgevamaa haridustöötaja, kes nõudmisi reaalseteks peavad.
Lustivere põhikoolist käis teisipäeval Toompeal kümme õpetajat. Õpetajate usaldusisiku Helve Zõbini sõnul on õpetajate nõudmised realistlikud, kui haridus on meile lähiajal prioriteet. Teda toetasid teised Lustivere õpetajad, kes tunnistasid, et midagi ebareaalset pedagoogid küll ei nõua.
Seisid siiski enda eest
“Õpetajate palku lubatakse alati enne riigikogu järjekordseid valimisi tõsta. Kui valimised läbi, siis unustatakse lubadused väga lihtsalt ära, ” ütles Helve Zõbin, rõhutades pedagoogide ühtset rinnet. “Me ei lase asjadel isevooluteed kulgeda. Seni pole õpetajad üldse oma õiguste eest seisnud,” tunnistas ta.
Haridustöötajate AÜ Jõgeva Maakonna Liidu esimees, Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse liige Ene Külanurm kinnitas, et haridustöötajad hakkavad lõpuks aru saama, et keegi teine meie eest ei seisa, seda tuleb ikka ise teha. Talle valmistas teisipäevane üritus Toompeal heameelt just osalejate rohkuse tõttu.
Jõgevamaalt läks Tallinna kolm bussi – üks Põltsamaalt, üks Jõgevalt ja üks Mustveest. “Kõik oli kenasti organiseeritud,” märkis ta.
Zõbini sõnul oli Toompeal palju plakateid ja osad neist ikka väga vaimukad. “Mitte midagi räuskavat ega solvavat ei olnud, oma nõudmistest anti teada läbi huumori,” jagas ta muljeid.
Ene Külanurm hindas väga kõrgelt Jõgevamaa õpetajate rohkearvulist osalemist. Tema kinnitusel on alati ka selliseid haridusasutusi, kus üleriigilistes aktsioonides osalemist ei soosita. “Ilmselt ei ole nendes asutustes mõistetud, et meie pöördumised ei ole mitte kohaliku omavalitsuse ega koolijuhi vastu, pigem nende poolt, sest rahakott on ju riigi käes.”
Nõukaajast pärit suhtumine
Rahvaga keegi valitsusest paraku kontakti ei võtnud. “Rahva hulgas nägin Tõnis Lukast, kes vestles inimestega, oli nähtud ka Marko Pomerantsi. Kindlasti oli veel teisigi, kuid rahvast oli nii palju, et kõike me ei näinud,” rääkis Zõbin.
Tema sõnul oli liigutav hetk, kui platsile tulid õpetajaid oma plakatitega toetama raudteelased ja Eesti Õdede Liit. “Vallandus aplaus. Üldse oli uhke tunne olla nende inimeste hulgas, kes oskavad oma nõudmisi esitada rahulikult ja humoorikalt, kes on väärikad igas mõttes,” rääkis ta.
Ene Külanurm tunnistas, et loomulikult pole väikese töötasu maksmine õpetajale ainukene valus probleem, aga valitsusega tuleb rääkida selles keeles, mida nad mõistavad. “Lõpuks tuleks üle saada suhtumisest õpetajasse, mis on jäänud sügavast nõukogude ajast — siis oli meil tööliste ja talupoegade riik ja haritlased olid tülikad tegelased.”
Zõbini sõnul oli kurb, et keegi riigi esindajatest ei pöördunud avalikult rahva poole. Lõpus tegi seda Peeter Võsa, kutsudes rahvast majja. Lustivere õpetajad on riigikogu hoones varem käinud ja neid ootas kojusõit, seetõttu keegi majja ei läinud.
“Kui mingeid positiivseid tulemusi ei järgne, on Eesti õpetajaskond valmis minema EHL eestvedamisel edasi järgmise aktsioonini ehk asuma streikima,” lisas Külanurm.
Mida õpetajad soovivad
*Tuleva aasta 1. jaanuarist peaks nende palk tõusma 20 protsenti
*Praegu saab õpetaja-metoodik 888 eurot kuus
*Magistrikraadiga õpetaja brutopalk on 608 eurot kuus
*Jõgevamaal said mullu kõige väiksemat palka Kasepää valla õpetajad – 566 eurot kuus
*Numbrid võivad omavalitsuste kaupa erineda kuni kaks korda, sest jõukamad vallad-linnad saavad õpetajaid rohkem toetada
i
HELVE LAASIK
