Jõgevamaa Nõustamiskeskuses pakutakse 16-35 aasta vanustele meestele ja naistele võimalust vastata küsimustikule, mille põhjal saab õigeaegselt avastada psühhootilisi häireid ja vajadusel minna konsultatsioonile Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse.
Jõgevamaa Nõustamiskeskuse juhatuse esimehe Maire Püssi sõnul korraldas Tartu ülikooli arstiteaduskond märtsi algul täiendkoolituse, kus koolitati vaimse tervise probleemide varaseks märkamiseks ja noorte inimeste aitamiseks spetsialiste üle Eesti.
“Koolituse läbinud spetsialistid Jõgevamaalt said kaasa küsimustiku, mille abil klientide probleeme kiiremini avastada. Küsimuste mõte seisneb psühhootilise häire avaldumise riskitaseme hindamises. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et varase sekkumisega on võimalik psühhoosi tekkimist edasi lükata või mõningatel juhtudel isegi ära hoida. Küsimused on koostatud Saksamaal tunnustatud psühhiaatrite ja psühholoogide poolt ja põhimõttel, et oleks võimalik otsustada, kas konkreetsele inimesele on vajalikud edaspidised uuringud kliinikumis või mitte.”
Püss märkis, et psühhootiliste häirete varaseks avastamiseks saab kirjalikult vastata Jõgevamaa nõustamiskeskuses. Selleks tuleb leppida kokku aeg telefonil 5228025 või elektronposti aadressil mairepuss@gmail.com. Vastamine on tasuta.
“Tulemuse saab kohe vahetu arutelu käigus ja edasi suunatakse klient vajadusel Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriaosakonda põhjalikumale uuringule, mis kestab ligikaudu neli-viis tundi. Viiakse läbi psühhootilise häire avaldumise riskitaset hindav intervjuu ja seejärel arvutipõhine uuring. Kuna vanusegruppi kuuluvad ka alaealised isikud 16-18 aastat, siis nendel on vajalik vanema või eestkostja kirjalik nõusolek.
“Sihtrühm on 16-35-aastased mehed ja naised. Varem diagnoosi saanud isikuid uuringule ei võeta,” rääkis nõustamiskeskuse juht.
“Kõik, kes uuringule tulevad, ei pruugi haiglaravi vajada. Uuringuks ei ole vaja haiglasse jääda, seda tehakse kliinikus ambulatoorselt. Haiglasse ravile suunamine toimub vajadusel uuringu lõpus psühhiaatri otsuse alusel ja kokkuleppel inimesega. Tahan öelda, et võivad tulla ka need, kes lihtsalt tahavad uuringus osaleda ja kellel pole psühhootilise häire ilminguid, sest uurimistulemusi on vaja ka täiesti tervete inimeste kohta.
Uuringu läbiviimiseks soovituse saanud inimene registreerub ühe kindla psühhiaatri juurde. Eestis saab seda teha Tallinnas, Tartus või Pärnus,” rääkis Maire Püss.
JAAN LUKAS
