Stardiabi saab taotleda ettevõtja ja/või ettevõte, mis on kantud äriregistrisse vähem kui 12 kuud tagasi või alles alustab tegevust. Tänavuseks aastaks on taotluste vastuvõtt lõpetatud ja tõenäoliselt on võimalik stardiabi taotleda uuesti alates aasta algusest.
Investeeringud peavad olema suunatud väljapoole Tallinna ning stardiabi ei saa taotleda käibemaksu tasumiseks.
Lisaks põllumajandusega seotud aladele ei saa seda toetust ega ka teisi ettevõtjatele mõeldud toetusi taotleda ka kinnisvaraäris, jae- ja hulgikaubanduses, veonduses, samuti alkoholi- ja tubakatööstuse ning hasartmängude korraldamisega seotud aladel. SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultandi Kajar Lemberi sõnul on alustava ettevõtja stardiabi Jõgevamaa elanike hulgas kõige populaarsem programm. Jõgevamaa ettevõtjad on tänavu ettevõtluse alustamiseks saanud üle 1,5 miljoni krooni.
Toetusi on ka tegutsevatele ettevõtjatele
Juba tegutsevad ettevõtjad saavad samuti taotleda mitmeid erinevaid toetusi: messitoetust, koolitustoetust, nõustamistoetust, infrastruktuuritoetust ja eksporditoetust.
Messitoetust saab taotleda ettevõtja Eestis toimuvatel messidel osalemise kulude katteks. Aastas saab seda taotleda kuni 9000 krooni. Messitoetusega kompenseeritakse osavõtutasu, boksi maksumust, stendide ja mööbli ja ülespanemist ja ekspluatatsioonidega seotud reklaammaterjalide valmistamist.
Koolitustoetuse eesmärgiks on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiend- ja ümberõpet, et säilitada ja kasvatada töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuses ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. Toetust saab taotleda üldise töö- ja juhtimiskoolituse tarbeks ning kitsa tööalase koolituse tarbeks.
Nõustamistoetust saab ettevõte taotleda kuni 200 000 krooni aastas taotleja kohta. Seda saab taotleda näiteks äri-, finants- ja turundusplaani koostamiseks, strateegilise arenguplaani koostamiseks, juhtimisalaseks konsultatsiooniks, personaliarenduseks ja mitmetes muudes tegevusvaldkondades.
Infrastruktuuritoetusi 1,5 miljonit
Infrastruktuuri arendamiseks saab EASist samuti raha küsida, toetatakse ettevõtjaid, kelle projektid on koostatud infrastruktuuri väljaarendamiseks väljaspool suuremaid linnu. Jõgevamaal on tänavu infrastruktuuri arendamiseks saanud kolm ettevõtet kokku 1,5 miljoni krooni ulatuses.
Lähemat informatsiooni ettevõttele mõeldud toetuste kohta saab Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest, samuti EASi kodulehelt internetis www.eas.ee.
Eestis jagatakse teavet ettevõtetele, mittetulundusühingutele, kohalikele omavalitsustele, samuti neile, kes alles ettevõtlusega alustada tahavad, ettevõtluskeskustes. Maakondlikku võrgustikku kuulub ka SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Keskuse missiooniks on aidata läbi tugiteenuste kaasa kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kodanikeühenduste teovõime suurenemisele Jõgevamaa arengus.
Muu hulgas korraldatakse teabepäevi, kus jagatakse informatsiooni erinevate programmide kohta ja selgitatakse konkreetsemalt, kuidas EAS-le taotlusi esitada. Sügisel toimunud teabepäevade vastu oli huvi isegi tunduvalt suurem, kui oodata osati.
Üldjuhul on ühe projekti kirjutamiseks võimalik ettevõtluskeskusest saada kuni viis tundi tasuta nõustamist. Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula sõnul on nad siiski ka mõne üle normi läinud tunni eest tasu võtmata jätnud, kuid seda siiski seni, kui ettevõtluskeskus ise projekti kirjutama ei pea.
Põhimõtteliselt on võimalik vajalikud projektid ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest tellida, kuid seda küll juba kokkulepitud tasu eest.
Ettevõtluskeskus korraldab veel sel aastal alustava ettevõtja koolituse, mille läbimisel peab edukal lõpetajal olema kompleksne äriplaan, mis sobib esitamiseks koos stardiabi taotlusega.
Koolitus lõpeb jaanuaris ja loodetavasti esitab enamus lõpetajatest 2005. aastal ka stardiabitaotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.
EVA KLAAS
