Mis Teid Põhja-Iirimaale viis?
Maakondlike arenduskeskuste töötajad, Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajad käisid Põhja-Iirimaal tutvumas sealse ettevõtete tugisüsteemiga. Viibisime põhiliselt Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis. Kohapeal veedetud viie päeva vältel külastasime sealset EASiga sarnast asutust Invest in Northern Ireland ning kahel päeval käisime mitmetes ettevõtluskeskustes nii Belfastis kui ka maapiirkondades.
Lisaks osalesime seminaridel, mille teemaks ettevõtlustoetuste struktuur Põhja-Iirimaal. Oma tegevust tutvustasid mitmed ettevõtluse toetamiseks loodud institutsioonid. Näiteks on seal olemas eraldi tugistruktuur noortele Prince?s Trust, mis jagab stardikapitali 18-30 aastastele alustavatele ettevõtjatele.
On Põhja-Iirimaal ettevõtluskeskustel sarnased probleemid, mis samadel asutustel Eestis ?
Põhja-Iirimaal on kokku 32 ettevõtluskeskust, mis tegelevad eelkõige ettevõtluse toetamisega. Need asutused korraldavad alustavatele ettevõtjatele koolitusi, osutavad neile nõustamisteenust ning algatavad ja viivad ellu ettevõtluse arendamisega seotud projekte. Selles osas on nad meie maakondlike arenduskeskustega sarnased, kuid olulise erinevusena puudub sealsetel ettevõtluskeskustel kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühenduste nõustamise teenus, mis meil on olemas. Lisaks ei tegele sealsed keskused maakondlike arendusprojektidega, mis on seotud üldise elukeskkonnaga, vaid on eelkõige keskendunud ettevõtluspoole arendamisele.
Mida võiks Põhja-Iirimaa ettevõtluskeskuste süsteemist eeskujuks võtta ?
Sealsetel ettevõtluskeskustel on loodud oma ühtne tunnuslause ?Go For It ?(mine sellele järele, too ära), mis väga hästi töötab. Sellest tekkis mõte luua oma tunnuslause ka Eesti maakondlikele arenduskeskustele. EAS on lubanud selle idee teostamisega hakata tegelema järgmisel aastal, kui leitakse vastavad vahendid.
Põhja-Iirimaal on välja töötatud ka väga hea alustava ettevõtja koolitussüsteem, mis toimib põhiliselt moodulipõhiselt ja sisaldab nõustamist. Selleks koolituseks on olemas ka spetsiaalsed töövihikud, muu hulgas äriplaani koostamise töövihik. Koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolitajatega plaanitseb sarnased töövihikud välja töötada ka EAS.
Igapäevatöösse võiks üle võtta ka Põhja-Iirimaal rakendatud klientide haldamise süsteemi, mis on tunduvalt põhjalikum kui meil ning võimaldab jälgida ettevõtja käekäiku ja pakkuda talle järjepidevat ja süsteemset tuge.
Kui kerge või raske on Põhja-Iirimaa ettevõtjatel toetust saada ?
Seal on üldiselt meiega sarnane ettevõtlustoetuste süsteem, kuid tagastamatut abi, nagu meil on alustava ettevõtja starditoetus, seal nii palju ei jagata.
Suurim toetus, mida alustav ettevõtja riigilt saab, on ca 8000 krooni tagastamatu abina. Küll aga on neil olemas ettevõtluslaenud ning erinevad toetused eksportivatele ettevõtetele nagu meilgi. Kohalike omavalitsuste tegemistega me õppereisil kokku ei puutunud, kuid ettevõtluskeskuste juhatajad rääkisid, et nad teevad mitmete projektide puhul nendega koostööd ning samuti taotletakse omavalitsustelt raha ettevõtluskeskuste algatatud projektide kaasfinantseeringuks.
Mis oli suurim Põhja-Iirimaa ettevõtlusega seonduv üllatus?
Kõige üllatavamaks võib pidada seda, et kõikide keskuste juures asub ka inkubatsioonikeskus. Tegemist on soodsatel tingimustel välja renditavate äri- ja tootmispindadega, mida omavad ja haldavad ettevõtluskeskused.
Et sealsed keskused ei saa riigilt sihtfinantseerimist, on nende üheks olulisemaks tuluallikaks just renditulu, mis aitab ettevõtluskeskust ära majandada. See on kõige suurem erinevus meie maakondlike arenduskeskustega võrreldes, mis üldjuhul ei oma selliseid rendipindu.
Missuguseks võiksid kujuneda edaspidised koostöösuhted?
Kindlasti jätkub EASi kaudu maakondlike arenduskeskuste koostöö Põhja-Iirimaa ettevõtluskeskustega üldiselt. Meie arenduskeskus võiks koostööd teha mõne sealse maapiirkonna ettevõtluskeskusega tegutsevate ettevõtjate koolitamise osas, näiteks Interreg projektide raames.
JAAN LUKAS
