Näärikuu viimasel nädalal tunnustas Jõgeva linnavalitsus meeldejäävamate jõulukaunistuste kujundajaid. Esile tõsteti viitteist eramaja ja nelja asutust-ettevõtet.
Tänuõhtule Jõgeva jahimajja oli kutsutud perekonnad Lehtla, Volk, Mägi, Laansalu, Anslan, Stein, Päeva, Algus, Arand, Metsmees, Lehtme ning kaks Meituste ja Läänede peret. Tänutäheks nähtud vaeva ja tahte eest muuta oma kodu sügistalvel veelgi kaunimaks ning pakkuda jõuluaegset silmailu teistelegi said nad linnavalitsuse tänukirja, Jõgeva kalendri ja alles trükist tulnud mahuka raamatu “Jõgeva linna lugu” koos CDga, millel linna laul. Asutustest pälvisid tunnustuse lasteaiad Rohutirts ja Karikakar, OÜ Merineitsi ja Jõgeva Ühisgümnaasium. Linnavalitsuse haljastusspetsialist Taivo Paeveer teenis tänukirja kogu Jõgeva, eriti kesklinna talvekaunistuste kujundamise eest. Ei jäänud ju märkamata, et linn oli jõuluajal varasemate aastatega võrreldes veelgi valgem, hubasem ja armsam. Seekord oli kogu ulatuses ehitud lisaks Suurele tänavale veel ligemale pooleteise kilomeetri pikkune Aia tänav.
“Tore, et iga aastaga tekib linnakaunistuses midagi juurde. Enne, kui sügis talveks üle läheb, on küllaltki hall ja hämar aeg, mis meid rõhub ja väsitab. Siis püüdleme valguse poole, ja teie oletegi tuletoojad ja -loojad,” tänas linnapea Viktor Svjatõšev talvekaunistuste autoreid ja teistele eeskuju andjaid. “Käisin ka teistes väikelinnades vaatamas, kui palju ja kui hästi on need kaunistatud. Tekkis mõnus uhkusetunne — meil on rohkem,” nentis volikogu esimees Ants Prii.
Jõulukaunistusi hindas neljaliikmeline komisjon: abilinnapea Aare Olgo, linnaaednik Taivo Paeveer, arhitekt Anne Örd ja kultuuritöö peaspetsialist Maie Puusepp. Komisjoni esimehe Aare Olgo sõnul käisid ja sõitsid nad linna õige mitu korda risti ja põiki läbi, Jõgeva tänavate kogupikkus on aga 29 kilomeetrit. Hinnati kaunistuste terviklahendust ja kompositsiooni, uudsust ning sedagi, kas kompositsioonid ka päevasel ajal pilku püüavad. Esialgu jäi silma ligemale nelikümmend hoonet, õue ja aeda, kus jõulumeeleolu rohkem loodud. Juba aastaid on uhkemas jõulusäras olnud näiteks Kirsi, Aasa, Põllu ja Allika tänava eramud, kuid endiselt leidub ka talvekaunistusteta tänavaid.
“Päris pime pole meil kunagi olnud, püüame igal aastal midagi uut nuputada ja juurde muretseda, kuid ega see kuigi kerge ole. Kaubanduses on igal aastal müügil ühed ja samad asjad, seepärast tulebki nagu herilane ringi käia ja otsida, et kaunistus poleks täpselt sama kui naabritel,” rääkisid Tiiu ja Lembit Lehtme, kelle jõulumeeleolu loomist tunnustati ka tunamullu. “Ega me selleks kaunista, et olla naabritest parem ja konkursse võita. Teeme seda lastelaste jaoks ja eks endalgi ole ilutulesäras tore koju tulla päkapikke ja jõuluvana vaatama,” tõdes Niidu tänava elanik Taimi Anslan.
iii
ARDI KIVIMETS
