|
|
Üleeile Jõgeval asutatud Eesti Jõgede Taastamise Ühing tahab aidata kaasa Eesti veekogude hea seisundi hoidmisele ja parandamisele ning arendada koostööd Euroopa Jõgede Taastamise Keskuse ja teiste samu eesmärke taotlevate organisatsioonidega. |
Ühingu tosina asutajaliikme hulgas, kes üleeile Jõgeva Maaparandusbüroo ruumides koosolekut pidasid, on nii teadlasi, eksperte, maaparandusvaldkonna projekteerijaid ja ehitajaid, maaparandusbüroode töötajaid kui ka keskkonnaametnikke. Jõgede korrastamisega on nad ühel või teisel viisil tegelnud varemgi, ent tajunud selle juures nimetatud tegevust koordineeriva organi moodustamise vajadust. Jõgevale tuldi kokku põhjusel, et just Jõgeva Maaparandusbüroo on Eestis kõige rohkem tegelnud jõgede korrastamisega. Praegu on bürool käsil näiteks Laeva jõe tervendamise projekt, varem on sarnaseid töid tehtud Amme ja Kullavere jõel. Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits oli ka jõgede korrastajaid koondava organisatsiooni moodustamise mõtte üks algatajaid.
“Jõgede korrastamisega tegelevaid inimesi ja organisatsioone ühendava institutsiooni moodustamine muudab selle töö loodetavasti süsteemsemaks ja tõhusamaks,” ütles Eesti Jõgede Taastamise Ühingu üks asutajaliikmeid, bioloog Nikolai Laanetu. “Vastloodud ühingu näol on nüüd olemas baas, millega saavad liituda ka teised jõgede korrastamisest huvitatud. Samuti on nüüd olemas organ, kes saab esindada Eestit eri riikide jõgede korrastajaid ühendavas Euroopa Jõgede Taastamise Keskuses. Selle organisatsiooniga liitudes pääseme paremini ligi infole praegu maailmas jõgede korrastamise vallas tehtavale. Paljudes teistes riikides ollakse sel alal meist kaugel ees ning tegeldakse agaralt näiteks vanade vesiveskite taastamise, samuti settejärvikute ja puhastuslodude rajamisega, kus valgalalt kokku voolav toitaineterikas vesi ise puhastub.”
Ühtlustada arusaamu
Ilmar Tupitsa sõnul ulatub Eesti vooluveekogude kogupikkus 150 000 kilomeetrini. Põllumajandusreformist möödunud aja jooksul pole aga jõgesid ega peakraave üldjuhul puhastatud, mis tähendab, et vette loomulikul teel langenud risu ja kobraste ehitatud tammide tõttu on tekkinud mitmel pool reostus- ja üleujutusoht. Kopratammide tõttu on hävinud ka kalade koelmuid ja vähkide elupaiku.
“Eesti vooluveekogude võrgustik oleks vaja kaardistada ning teha paari maakonda, näiteks Jõgeva- ja Tartumaad hõlmava pilootprojekti põhjal üldistus selle kohta, millises seisundis meie jõed on ning koostada vastavalt sellele vooluveekogude korrastamise kava,” ütles Ilmar Tupits. “Pilootprojektide põhjal saame hakata optimeerima protsesse, millest sõltub vooluveekogude elujõud ja tervis. Selgeks oleks vaja vaielda ka see, mida jõgedega üldse teha tohib ja mida mitte. Senini on eri instantsidel ja huvigruppidel olnud ses osas üsna erinevad nägemused: kes arvab, et loodusel peaks laskma omatahtsi toimetada, kes usub, et inimene peab jõgede parema tervise nimel sekkuma. Meie kogemused näitavad küll, et Amme, Kullavere ja Laeva jõe ääres elavatel inimestel on väga hea meel olnud, et maaparandajad jõge korrastama on tulnud. Üks Laeva jõe ääres elav ettevõtlik inimene peab nüüd plaani koguni Tartus töötamise asemel kodus turismitalu pidama hakata.”
Erinevalt suhtutakse Tupitsa sõnul ka kobrastesse: mõned arvavad, et neid ei tohiks puutuda, mõned jälle, et nende arvukust tuleks piirata.
“Minu meelest tulekski ühiselt selgeks vaielda see, kus võiksid leida rahuliku elupaiga need viis kuni kaheksa tuhat isendit, kes moodustaksid Eesti jaoks paraja koprapopulatsiooni, ning kes peaks käsile võtma ülejäänud,” ütles Ilmar Tupits. “Erineva taustaga ja erinevaid instantse esindavate inimeste kaasamine jõgede taastamise ühingusse aitabki senini asju kitsalt oma “mätta otsast” näinud inimeste vaatepiiri avardada ning sünergiat tekitada. Teadlaste kaasamine võimaldab aga tuua jõgede korrastajate tegemistesse enam ökoloogilist põhjendatust ning jälgida tagantjärele ka seda, kas tehtu on andnud soovitud tulemusi.”
Liitujad oodatud
Üleeile kinnitatud põhikiri näeb ette, et Eesti Jõgede Taastamise Ühing hakkab oma eesmärkide saavutamiseks koordineerima oma liikmete tegevust veekogude ökoloogilise korrastamise valdkonnas, esindama ühingu liikmete ühishuve suhtlemisel looduskaitse- ja keskkonnaorganisatsioonidega, esindama neid vahendite taotlemisel Euroopa Liidu ja teistest abiprogrammidest, nõustama ning korraldama seminare, infopäevi ja koolitusi, koondama ja levitama temaatilist infot, organiseerima veekogude korrastustöid ning koostama ja koordineerima arendusprojekte. Asutajaliikmed kirjutasid alla asutamislepingule ning valisid ühingu juhatuse liikmeteks bioloog Heikki Luhamaa ja ettevõtja Lauri Kase.
Kui mittetulundusühing registreeritud ja pangaarve avatud, saab see juriidilise institutsioonina toimima hakata ning oma ideid tutvustama ning projekte ette valmistama, aga ka uusi liikmeid vastu võtma hakata. Võimalikult kiiresti püütakse internetti üles saada oma kodulehekülg: siis saavad huvilised liitumisvõimaluste ja käsil olevate ettevõtmiste kohta infot juba sealt.
iii
RIINA MÄGI
