Euroopa Liidu struktuurifondidest raha taotlemine pole ei Eesti- ega ka Jõgevamaal enam mingi tundmatu tegevus, küll aga on selles uuel rahastamisperioodil mimeid uusi nüansse.
?Ootasimegi sellele infopäevale potentsiaalseid rahataotlejaid ? nii neid, kes tahavad teada, missugusest fondist missuguse ettevõtmise jaoks raha taotleda, kui ka neid, kelle jaoks struktuurifondid veel täiesti võõras nähtus,? ütles rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Kristi Jõesaar.
Infopäeva avades märkis põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot, et Euroopa Liidu struktuurifondide eelmisel rahastamisperioodil (2004-2006) ei tekkinud Eestil üheski valdkonnas euroraha kasutamisega probleeme, ning avaldas lootust, et nii taotlejad kui ka menetlejad on saanud nüüdseks piisava kogemuse, et uuel perioodil, mil aastased rahakogused suuremad, samuti kõik võimalused ära kasutada suuta.
Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Katri Seier alustaski oma ettekannet tagasivaatega eelmisse rahastamisperioodi, mis tema sõnul Jõgevamaa jaoks väga edukaks kujunes.
?Tuhande elaniku kohta struktuurifondidest saadud euroraha hulga poolest oli Jõgevamaa 21. oktoobri seisuga Eesti maakondade hulgas Saaremaa järel teisel kohal,? ütles Katri Seier. ?Märkimist väärib seegi, et lisaks teie maakonna trumpalale ? põllumajandusele ? on tulnud edukaid ja mahukaid projekte ka teistest valdkondadest, nagu töötute koolitus, transport, keskkond, kutseharidus jne.?
Kaks korda enam
Kui eelmisel rahastamisperioodil oli Eestil võimalik struktuurifondidest saada 12,5 miljardit krooni, siis uuel on võimalik saada ühtekokku 53,3 miljardit, millest 54 protsenti tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist, 34 protsenti Ühtekuuluvusfondist ja 12 protsenti Sotsiaalfondist. Kuigi kolme aasta asemel kestab uus rahastamisperiood tervelt seitse aastat, tähendab see ikkagi, et aasta kohta on võimalik taotleda umbes kaks korda rohkem raha kui varem. Ning lisaks eelpool mainitule on Maaelu Arengu Kava kaudu Eesti põllumajanduse ja kalanduse toetuseks tulemas veel 12,5 miljardit krooni euroraha.
?Eelmisel rahastamisperioodil sai põllumajanduse ja kalanduse toetuseks raha taotleda nii struktuurifondidest kui ka Maaelu Arengu Kava kaudu,? ütles rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Kalle Killar. ?Selleks, et nende valdkondade toetamiseks minevast rahast parem ülevaade oleks ning et kalanduse toetusraha aitaks paremini lahendada selle valdkonna probleeme nii Euroopa kui ka kogu maailma mastaabis, otsustas Euroopa Komisjon kaht kõnealust valdkonda struktuurifondidest enam mitte rahastada, vaid koondada kõik summad Maaelu Arengukava alla.?
See ei tähenda aga kaugelti seda, et toetused neile valdkondadele väheneksid, vaid ikka vastupidist.
Katri Seieri sõnul on algaval rahastamisperioodil uueks momendiks see, et eurotoetusi ja siseriiklikke vahendeid planeeritakse koos, riigi eelarvestrateegia raames, sest riigil on ju üks rahakott; samuti see, et ühe rakenduskava asemel jagatakse toetusi kolme valdkondliku rakenduskava alusel. Nendeks on inimressursi rakenduskava (meetmete maht 6126 miljonit), elukeskkonna arendamise rakenduskava (25 149 miljonit) ning majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (21 978 miljonit).
Sõltub projektidest
?53,3 miljardit krooni on tegelikult ainult võimalus, kuidas Eesti selle ära kasutab, sõltub projektide algatajatest ja kirjutajatest, see tähendab teist,? lõpetas oma ettekande Katri Seier.
Eri valdkondade projektidele toetuse taotlemise võimalustest kõnelesid mitme ministeeriumi esindajad.
Infopäevaliste hulgas oli nii omavalitsustöötajaid, ettevõtjaid kui ka mittetulundusühingute esindajaid. Jõgeva linnavalitsuse haridustöö peaspetsialist Helle Kajaste ütles, et väga konkreetseid juhiseid euroraha taotlemiseks ta infopäevalt ehk ei saanud, küll aga aimu suundadest, milles projekte planeerides liikuda tuleks.
?Jõgeva linnavalitsusel on algaval rahastamisperioodil plaanis euroraha taotleda lasteaedade renoveerimiseks, samuti meie murelapse ? Aia tänava koolimaja tarvis. Viimase jaoks tahaksime raha saada huvihariduse edendamise meetmest,? ütles Helle Kajaste.
Pala vallavolikogu esimees ja Saare vallas tegutseva Kalevipoja Koja üks eestvedajaid Taavi Pirk lisas, et tema ei näe ei Pala valla ega ka Kalevipoja teemapargi arendamisel üldse muud võimalust kui projektide abil euroraha taotlemine.
?Teemapargi jaoks oleme juba mitu korda eurotoetust saanud, küllap saame veel,? ütles Taavi Pirk.
RIINA MÄGI
