Suvel peetav XXVII laulu- ja XX tantsupidu kannab pealkirja „Minu arm“ ning tänavuse tantsupeo eelproovid on alanud. See aasta on kuulutatud Eesti tantsu- ja laulupeo juubeliaastaks. Eelmisel nädalal said võimaluse tantsujuhtidele õpitut näidata Jõgevamaa tantsijad.
6.-8. klassi rühmad tantsisid ette Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis ja C- rühmad tantsisid Põltsamaal ning (täiskasvanute S4 liigi tantsurühmad Põltsamaa Kultuurikeskuses kell 9.00) täiskasvanute- ja pererühmad pühapäeval Jõgeva kultuurikeskuses. Tantsupäev algas juba 10.45 segarühmade etteastetega, pererühmad alustasid kell 14.30 ning naisterühmad tantsisid kella kaheksani välja. Segarühmadest olid esindatud S3 ja S2 ning naisrühmadest N1 ja N2. Pühapäeval tantsisid ette kuus liiki, osales ligi 350 tantsijat, keda juhendavad 12 tantsuõpetajat. Kõiki liike olid tulnud vaatama rühmade liigijuhid.
Kõige enam oli tantsijaid pererühmades, neid oli Jõgevamaalt viis ja lisaks külalisena Alatskivi tantsijad.
Vanemaid segarühmi püüab Jõgevamaalt peole kuus ja nooremaid üks. Kuuluvus segarühmade hulgas määratakse tantsijate keskmise vanuse põhjal. Kui tantsijate füüsiline vorm on väga hea, saab kaasa tantsida ka nooremates. Nii on see sellepärast, et noorematele seatud tantsud on sageli ka füüsiliselt kurnavamad.
Rahvatantsu ansambleid Jõgevamaalt peole ei kipu, sest ansamblis tantsimine eeldab juba päris mitu korda nädalas proovi tegemist. Võimlejate eelproov alles tuleb.
Oluline on tantsuõpetaja hea silm
„Teema-aasta sõnum on see, et peod ei teki kunagi iseenesest. Ühe peo ettevalmistamine on protsess ja pühendumine kaks ja pool aastat vähemasti,“ ütles S2 liigijuht Kadri Tiis tantsijatele proovi lõppedes.
Lühikeses usutluses Vooremaale sõnas Tiis, et nähtud Laiuse-Sadala segarühm oli väga tubli. „Meil on alles teine nädalavahetus ja suurem osa rühmi on veel vaatamata, aga see, mis siiani nähtud, on ilus. Siin on näha õpetaja head silma, mis on hästi oluline. Ta on oma rühma ilusti ära ühtlustanud. Ikka mõnikord keegi vääratab. Kohe kui parandusi tegime, tulid nad kiiresti järgi, sest õpetaja on neist asjadest rääkinud. See näitab järjepidevat tööd, mis on väga oluline,“ rääkis liigijuht ja tantsuõpetaja Tiis.
„Esimese eelprooviga tahame tantsijaid aidata, tehakse tööd repertuaariga, vaadatakse, kaugele tantsijad on jõudnud. Me tahame ju kõik, et väljakul puhtus ja sünkroonsus ilusti välja tuleks. Seepärast on tööprotsess nii jaotatud, et esimeses eelproovis tehakse veel tööd ja antakse kõigile teine võimalus. Teises eelproovis toimub juba ettetantsimine, et välja selgitada, kes peole saavad. See on meie õnn ja õnnetus. Mida suurem on konkurents, seda kõrgem on meie tantsutase, aga alati on kurb öelda, kui keegi peole ei saa. Eriti suur konkurss on naisrühmades, kus iga teine rühm ei pääse peole tantsima,“ rääkis ta.
„See on protsess, kõik tahavad küll peole saada, aga naudime siis seda tööd ka, mis selleks teha tuleb. Õnneks on tekkinud palju liigipidusid suure peo kõrvale ‒ naiste tantsupidu siinsamas Jõgeval ja meeste pidu Rakveres. Need toetavad samamoodi seda tippsündmust,“ ütles S2 liigijuht Kadri Tiis.
Jõgevamaa tantsijate tase on ootuspäraselt tugev
S2 rühmadest Jõgeval ette tantsinud Laiuse-Sadala segarühma juhendaja Virve Muser oli saadud positiivse tagasisidega rahul. „Meil läks ilmselt hästi. Aga oleme peoks valmistunud juba möödunud sügisest, tavaliselt algabki tantsupeoks valmistumine ammu enne peoaastat. Rühm käib koos enamasti kaks korda nädalas, kuigi tulijaid on peale Laiuse ja Sadala veel Tabiverest, Tartust ja Kalanastki. See oleks meie rühmal juba teine tantsupidu. Liikmeid on küll vahetunud ja juurde tulnud, kuid osa olid ka eelmisel tantsupeol meiega,“ ütles juhendaja Virve Muser Vooremaale.
Ka Eesti Laulu- ja tantsupeo Jõgevamaa kuraator ja maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt oli pühapäevase eelprooviga rahul: „Meil läks ootuspäraselt hästi. Kõigi liigijuhtide tagasiside oli positiivne ja toetav.
Kui vaesed või rikkad me oleme, vaadates rühmade rahvariideid, on mõtlemiskoht valdadele. Kindlasti vajavad kollektiivid ja MTÜ-d selles osas rohkem tuge.
Veidi on huvi rahvatantsu vastu võib-olla vähenenud, aga meil on endiselt tugevad keskused, kus on traditsiooniliselt rahvatantsuga tegeldud. Näiteks Palamusel, kus rahvatantsu harrastus on koolis väga tugev ja Põltsamaa ümbrus, kus rühmad saadakse kokku mitme kooli baasil, tublisid tantsijaid on mujalgi.“
ANDRA KIRNA
