Vara hulka kuuluvad Jõgeva linnas asuv 31 300-ruutmeetrine kinnistu koos tootmisettevõtte ja seadmetega ning Jõgeva vallas asuv 4,51 hektari suurune kinnistu. Lisaks ootab haldur pakkumisi neljale Tabivere vallas asuvale maatulundusmaa kinnistule ning vallasvarana müügis olevale Mustvee lasteaiakompleksile, mille alghind on 1,5 miljonit krooni.
Jõgeva Viljahoidla pankrotihalduri Vaido Paju sõnul esitas 51 võlausaldajat viljahoidla vastu nõudeid 37,77 miljoni krooni väärtuses. Osaliselt või täielikult suudeti nõudeid kaitsta 27,3 miljoni krooni eest. Ligi viie miljoni kroonised nõuded kuuluvad Sampo Pangale ja Oktaan Eksperdile.
Lisaks nimetatud firmade viie miljoni kroonistele nõuetele kuulub suuremate võlausaldajate hulka ka maksuamet 4,8 miljoni krooniga.
Eesti Viljasalv läheb kohtusse
Eesti Viljasalv esitas Jõgeva Viljahoidla vastu 5,8 miljoni kroonise nõude, kuid seda ei tunnustatud täies ulatuses, märkis Vaido Paju. Eesti Viljasalve kasuks on seatud 4,7 miljoni kroonine hüpoteek kinnistule Jaama 1 Jõgeva linnas. «Kui suures ulatuses riik oma raha kätte saab, sõltub kaitstud nõude suurusest ning vara müügist laekuvast summast,» tõdes Paju. Arvatavasti esitab Eesti Viljasalv hagi nõude tunnustamiseks kohtusse.
Jõgeva maakohus kuulutas Jõgeva Viljahoidla pankroti Lorex Grupi avalduse põhjal välja mullu oktoobris.
Mullu juulis pani kohtutäitur enampakkumisele Jõgeva Viljahoidlale kuuluva tootmiskompleksi alghinnaga seitse miljonit krooni. Kohus peatas enampakkumise pärast pankrotimenetluse algatamist juuli lõpus.
Viljahoidla töötab edasi
Jõgeva Viljahoidla pankrot pole katkestanud ettevõtte tööd. Pankrotihaldur Paju sõnul polnud tegevust mõttekas kohe lõpetada, kuna esialgne vajalik majanduslik baas oli olemas. Seaduse järgi juhib firmat pankrotihaldur. Praegu on ettevõttes tööl 13 inimest. Kõik tarnijatega varem sõlmitud lepingud on jõus ja Jõgeva viljahoidlasse ladustatakse rapsi, maisi ning päevalille?rotti.
Viimaste kuude käive on küündinud 150 000 kroonini, mis katab siiski vaid jooksvaid kulutusi.
Haldur on võtnud täitmiseks ka Jõgeva viljahoidla kohustused Eesti Gaasi, Elioni, Eesti Energia ja ASi Jõgeva Vesi ees. Ettevõte tegutseb kokkuhoiureźiimil. Et Jõgeva viljahoidla on seadusest tulenevalt jätnud oma aktsiad väärtpaberite keskdepositooriumis registreerimata, on firma kantud ka sundlõpetamisele kuuluvate ettevõtete nimekirja.
Jõgeva viljahoidla omaniku väljavahetamine on olnud päevakorral juba eelmise aasta juulist alates. Jõgeva Viljahoidla praegusteks omanikeks on erinevad juriidilised ja füüsilised isikud. Suuraktsionäriks ligi 90-protsendilise osalusega on juhatuse liige Ivar Toming. Toming oli neli kuud haiguslehel ja 4. veebruaril tunnistas Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon, et mees on töövõimest kaotanud 80 protsenti.
Kontroll pidanuks olema põhjalikum
Pankrotihalduri andmetel on Jõgeva Viljahoidla olnud makseraskustes juba kolm-neli aastat. Riigi viljavaru hoiti Jõgeva viljahoidlas möödunud aasta maini. Kui palju riigi vilja Jõgeva viljahoidlas haihtus, pole täpselt teada. Pankrotihalduri hinnangul kadus vili Jõgevalt tõenäoliselt mitme aasta jooksul. Eesti Viljasalves tehti revisjon pärast seda, kui Jõgeva Viljahoidla pankrotimenetlus oli algatatud.
Pankrotihalduri kinnitusel on Jõgeva Viljahoidlas aeg-ajalt revisjone tehtud. Kesko Agro Eesti vara puudumine ilmnes 2003. aasta suvel, selle kohta on koostatud ka vastav akt. Summa ulatus umbes 4 miljoni kroonini. «Eesti Viljasalv oleks pidanud oma kontrolli oluliselt sagedamini ning põhjalikumalt tegema, Jõgeval polnud võimalik vahelagesid ehitada,» tõdes Paju.
HELVE LAASIK
RAIVO SIHVER
