|
|
Eile 70 aastat tagasi oli Jõgeval suur paraad, sest vastu võeti Eesti Vabariigi presidenti. Ajaloosündmused taastusid eile Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski näitleja Aido Sireli abiga, kes kehastas Konstantin Pätsi ja esitas tema 1939. aastal peetud kõne. |
Aido Sirel rääkis Vooremaale, et oli selleks etteasteks valmistunud mõned nädalad. „Vaatasin ühte dokumentaalfilmi, kus president Päts kõnet pidas ja seejärel harjutasin natuke. Olen selle kuju kehastus ja lugesin ette selle, mis tema sellel hetkel rahvale tahtis öelda,“ rääkis Sirel.
Betti Alveri muusemi juhataja Toomas Muru sõnul valiti Sirel välja välise sarnasuse järgi. Tolleaegset linnapead Johannes Võsu ei mänginud keegi, president Pätsi kehastaja võttis Jõgeval vastu linnapea Kalmer Lain.
Kas ka mingeid teisi Jõgeva ajaloosündmusi tulevikus rekonstrueerima hakatakse, selle kohta ei osanud muuseumijuht ega linnapea esialgu veel kindlat vastust anda, kuid mõlemad kinnitasid, et ajalugu peab tundma.
Mäletada tuleb nii head kui halba
„Sellest ajast peale kui 1938. aasta klubi muuseumis koos käib, on paljud inimesed rõõmustanud, nähes iseennast vanal pildid,“ ütles muuseumi varahoidja Heli Järv. Esialgne mõte oligi vaid tolleaegsed lapsed, kes pildil valgetes riietes, nüüd 70 aastat hiljem samal kohal pildistada, kuid materjali ja ideede juurde kogunedes võttis üritus pidulikuma pöörde.
„President Päts oli Tartumaa-visiidil, ta tuli esmalt Kuremaale, sealt Jõgeva Sordiaretusjaama, nendes paikades ta rääkis pikemalt. Õhtupoolikul jõudis ta Jõgevale ja siit sõitis uuesti Tartusse. See on mälu ja mäletada tuleb nii häid kui halbu sündmusi, sest kui mäluga ei tegele, siis võibki midagi halba juhtuda,“ ütles Toomas Muru.
Muuseumijuhile endale seostub Pätsi tollane visiit Karl Ristikivi romaaniga „Ei juhtunud midagi“. Kuigi tollastele lastele on üritus tundeline ja nostalgiline, olid tollal täiskasvanud, näiteks Betti Alver ja Heiti Talvik, diktatuuri suhtes üsna kriitilised.
„Lapsepõlves paistab kõik teises valguses, sest proportsioonid on teised. Pätsi ajast on meile tehtud justkui piltpostkaart, kuid tegelikkus polnud nii kuldne, olid ka omad varjuküljed ja kriitika tuli nii paremalt kui vasakult, aga 5-aastastelt kriitikat saada on ilmvõimatu,“ tõdes Muru.
Pealtnäha tundus kõik korras
„Meie riik kulutab viimase ajal suuri summasid riigikaitsele. Sagedasti suuremaid kui viimastel aastatel. Meie oleme aga seda sunnitud tegema, sest teame, kuidas praegu rahvaste vahel äge võitlus käib ja kuidas riikide ja rahvaste saatus kaalul on. Meie oleme aga oma riigi nii seadnud teiste hulgas, et veel pole karta sõjakeerisesse sattumist, sest tahame kõikidega rahus läbi saada. Võin öelda, et valitsus on valvel selle eest, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult edasi töötada,” rääkis Konstantin Päts 1939. aastal oma Tartumaa-visiidil Jõgeva linna läbides.
Paar nädalat varem, 20. augustil sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktile ja selle võimalikele tagajärgedele ei osanud 4. septembril Jõgeval mõelda vist mitte keegi. President rahustas rahvast, nagu ta oli seda teinud juba aastaid, tollased lapsed ei saagi mäletada muud, kui lehvivaid lipukesi ja pidutuju.
„Pealtnäha tundus kõik korras, aga sõja vari või vabariigi lõpu vari oli juba olemas,” kommenteerib Toomas Muru.
„Meie võime rahulikud ja julged olla, et meie riik jääb puutumata, sest oleme kõikide suurte ja väikeste naabritega niisuguses vahekorras elanud, et meil ei ole põhjust teistele vaenulikkust näidata ja seda neilt ka karta,” jätkab Aido Sirel inimeste julgustamist. „Võimas tunne oli,” tunnistab näitleja hiljem.
Linn paneb mälestusplaadi
„Ajalugu tuleb välja tuua. Jõgeva linna ajaloos pole väga palju säravaid hetki ja kahtlemata oli presidendi külaskäik suursündmus Jõgeva linna ajaloos. Seetõttu on täna olulised just need inimesed, kes ajalugu mäletavad ja oskavad sellest rääkida. Just neid tulin minagi kuulama,“ ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.
Linnapea sõnul on presidendi kunagine külaskäik väärt, et põlistada see linnapilti vastava mälestusplaadiga. Et tollasest hoonestusest on Jõgeva linnaväljaku ääres säilinud vaid kaks pisikest puumaja, võiks Laini sõnul kaaluda nende fassaadide restaureerimist ja ühele majale mälestusplaadi paigaldamist, mis viitaks presidendi külaskäigule. Või siis panna plaat linnavalitsuse majale.
„See oli sündmus, mis seda väärib ja Jõgeva linnal pole liiga palju ajalooliselt väärtuslikke tegevusi ega objekte. Kuid kindlasti jääme me ikka külmalinnaks edasi ega kuuluta ennast mitte presidendi linnaks, sest presidendid on külastanud kõiki linnu,“ kinnitas Lain.
Muuseum ootab meenutusi
1938. aasta klubi liikmeid kogunes muuseumisse 30 ringis. Ühiselt meenutati Jõgeva linna ajalugu ja vaadati koos filmi president Ilvese külaskäigust Jõgevale. Üllatusena leidus Kaitseliidus ka lõik president Pätsi 1939. aasta külaskäigust, mida samuti ühiselt vaadati.
Muuseum jagas klubiliikmetele välja ka küsimustelehed, mis mõeldud abistamaks kirja panna isiklikke mälestusi Jõgeva linna ajaloost, sest muuseumil on kavas välja anda koguteos „Mälestuste Jõgeva II. Asutused ja ettevõtted”.
Oodatud on mälestused, mis puudutavad Jõgeva ärisid ja ettevõtteid, kust osteti põhilisi kaupu, oodatakse materjali raudteejaama, hobupostijaama, postkontori, restoranide, kohvikute, poodide, äride, panga, majandusühistu ja apteegi kohta. Samuti tahetakse teada, kes olid tuntumad ärimehed ja ettevõtjad. Mälestusi oodatakse ka Jõgeva esimese linnapea Johannes Võsu ja tema pere kohta.
iii
JAANIKA KRESSA
