Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil “Parim noor instrumentalist 2015” saavutasid Jõgeva muusikakooli õpilased Hanna Grete Allev klarnetil teise ja Rene-Hendrik Sirkas eufooniumil kolmanda koha.
Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss “Parim noor instrumentalist 2015” toimus flöödi-, klarneti-, klaveri-, klavessiini-, metsasarve-, plokkflöödi-, saksofoni-, trompeti ja madalate vaskpillide õpilastele. Enne märtsis Tartus peetud lõppvooru tuli õpilastel ennast regionaalsetes voorudes proovile panna. Edukas esinemine eelvoorus tagas pääsu lõppkontserdile. Harjutada tuli enne võistlust iga päev. Õpilastel oli tihendatud töögraafik, et vorm oleks suurepärane. Renele oli see esimene vabariikliku vooru kogemus, ent Hannal on juba kogemused neljalt konkursilt.
Rene-Hendrik ja Hanna Grete õpivad mõlemad muusikakooli 7. klassis. Kevadel ootab ees muusikakooli lõpetamine. Kuid juba praegu on noored kindlad, et jätkavad õpinguid lisa-aastal. Siis on võimalus pärast põhikooli minna kas Tartusse või Tallinna muusikakeskkooli. Rene ja Hanna on uhked, et mängivad pille, mida paljud ei oska. See on väärtus ja tugevus alatiseks. “Meil on diplom, et oleme midagi saavutanud,” sõnas Hanna.
Õige pill
Rene pill on eufoonium. “Alguses tahtsin küll akordeoni või metsasarve, aga minu lauluhääl oli eufooniumile kõige lähemal,” selgitas poiss. Puhkpillide õpetaja, Rene juhendaja Kaido Järvsoo rääkis, et eufoonium on vaskpuhkpill, mida madala heli järgi võib kutsuda ka jämedaks pilliks. “Rene on tugev poiss ja mängib muusikakoolis jämedat pilli, ta suudab pilli hoida ja puhuda. Pilt ja heli lähevad kokku,” selgitas muusikakooli direktor Merike Katt.
Pilli leidmine võib vahel päris keeruline olla. Proovitakse mitut instrumenti, enne kui õigeni jõutakse. Kuid Hanna ja Renega läks õnneks – nemad leidsid kohe alguses sobiva pilli. Õpilane ja lapsevanem saavad küll valida, ent Kaido sõnul vaatavad õpetajad lastele suhu, milline on hambumus ning füüsilised eeldused. Kohver ja pill kaaluvad juba 10 kilo. “Klarnet on puupuhkpill, mis teeb kõrgemat ja mahedat häält. Kõla on pehme ja siidine,” kirjeldas Hanna. “Mulle seostub heli “Petja ja hundi” kassiga. Prokofjev on tabanud klarneti olemuse, kuidas kass liigub oma pehmetel käppadel,” meenutas Merike Katt oma õpingute ajast.
“Tahtsin alguses õppida flööti või klaverit. Mäletan, et ema kirjutas mulle pilliks saksofoni. Kuid ma olin nii pisike, et see pill jäi mulle suureks. Seniks, kui kasvan, õppisin klarnetit. Juba esimesel tunni tundus see nii õige ja saksofoni ei hakanudki mängima,” ütles Hanna.
Tüdruku sõnul oli pill nagu lego, mida sai ikka ja jälle lahti võtta ja kokku panna. Ning tunne oli alati uhke, kui sai külalistele oma oskusi näidata. Rene jutustas, et uuris iga nädal kaks korda internetist efooniumi kohta. “Tahan teada, kus ja kuna pill loodi, kes seda mängivad ning uusi nippe õppida. Kuulan Youtubest oma ala tegijat Steven Meadi,” lisas ta.
Hannale meeldivad aga Benny Goodmani jazzilikud klarnetilood. “See on innustav, kui leiad, et mõni popartist on ka klarnetit mänginud,” leidis tüdruk.
“Madalate basspillide mängijaid on küllalt vähe. Üldse tuntakse puhkpillide vastu vähem huvi. Võimalik, et see tundub liiga keeruline või rohkem poiste teema,” arutles muusikakooli direktor. Rene rääkis, et vabariiklikus lõppvoorus osales neli mängijat. “Traditsioonid on hääbunud. Isasid, vanaisasid, kes sellega tegelesid ja mängima meelitasid, on väheks jäänud,” leidis Kaido. Lõppvoor on Rene hinnangul oluliselt pingelisem. “Seal hindab žürii, kus on Eesti parimad mängijad,” lisas Rene. “Nad ootavad täiendust ja vaatavad, kas järelkasvu on tulemas,” lisas Merike.
Poiss sai kolmada koha, kuid tegelikult oli tal teine tulemus. Muusikas käib hindamine teisti. Tuleb vastava koha lävend täita. Kui seda ei tehta, jääb koht välja andmata. Näiteks sel korral läks välja esimene ning kolmas koht. Teist kohta ei olnud ning ülejäänud kaks esinejat jäid esikolmikust välja.
Lisaks muusikakoolile mängivad Rene ja Hanna kaitseliidu orkestris. Puhkpillidele on hea väljund. “Ma ei pidanud neid meelitama. Mõlemad olid kohe nõus osalema. Nad on alati olemas, kui vaja,” on klarnetiõpetaja ja kaitseliidu orkestri dirigent Kristi Talistu rõõmus. “Orkestris mängimine parandab tehnilisi oskusi ja annab hea praktilise kogemuse,” lisas Rene.
Meeskonnamäng
Igal esinejal on ka oma kontsertmeister. Hannat saatis klaveril Jelena Golub ning Renet Gerda Heinmaa. “Pillid vajavad klaverisaadet, see on meeskonnamäng,” selgitas Merike. Alati on pala taga üks hea kontsertmeister, õpetaja ja sooloartist. See on suur töö, kuidas lugu kujundatakse. Konkursil tuleb noortel ennast näidata erinevatest külgedest. Oluline on nii mängija tehnika ja see, kuidas ta lüürilist meloodiat suudab edasi anda. Loo valimine on keeruline. See on õpetajaga tihe koostöö, vahel tuleb ka pala vahetada. Õpilase iseloom peab sobima, tehnikast üksi jääb väheks. Soblikud lood leidsid Rene ja Kaido konkursi etteantud nimekirjast. Hanna ja juhendaja Kristi Talistu otsustasid üksmeelselt kiire loo kasuks ning oma soovil valiti teine lugu Eesti helilooja Hants Hindpere loomingust.”
Muusikakooli õpilasi saab kuulata 23. aprillil Põltsamaa muusikakoolis lõpetajate ühiskontserdil, kus iga õpilane mängib oma kavast ühe pala.
Tublisid on palju
*Lõppvoorus esindas Jõgeva muusikakooli flöödil Anni Zimmermann
*Tema juhendajaks on õpetaja Kersti Varrak
*Kontsertmeister Ragnar Kriiska
*Annit tunnustati konkursil dipolmiga
*Lõppvoorus olid veel Kaisa-Siret Hint klarnetil ja Getter Kiissel klaveril
MARGE TASUR
