|
|
Jõgeva muusikakool saab Alo Mattiisenile kuulunud XIX sajandi lõpust pärit kabinetklaveri, mille kool soovib lahkete annetajate abiga korda teha ning sisustada muusikaajaloo klassi. |
Kolmapäeva õhtul allkirjastasid muusikakoolis ühise tegutsemise lepingu Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariita Mattiisen klaveri omanikuna ning Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt. Esialgu jääb klaver muusikakooli kasutada kümneks aastaks.
Betti Alveri Fondi juhatuse esimees Maimu Valdmann ütles, et kui Alo suri, jäi klaver tema korterisse. See tuli Jõgevale tuua. “Alo ema soovis, et tema poja töötuba saaks Betti Alveri muuseumi. Meil polnud selle vastu midagi, aga kui hiljem hakati muuseumi ehitama, selgus, et seal napib ruumi. Kuna ma olin andud nõusoleku, et aitan klaveri Jõgevale tuua, siis tuli leida talle koht. Ja muusikakooli sobis Alo klaver suurepäraselt,” rääkis Valdmann.
Tema hinnangul on pillile kõige õigem koht just nimelt muusikakoolis. “Ma usun, et Alo ema annab ka andeks,” lisas ta.
Betti Alveri muuseumi juhataja, Alo klassivend ja sõber Toomas Muru on Alo emaga vestelnud ja kinnitas, et Helmi Mattiisenile meeldis väga mõte teha poja muusikariist korda ja panna see muusikakooli muusikaajaloo klassi. Samasse tuleks ka väike väljapanek näiteks Alo auhindadest.
Vaja vähemalt 300 000 krooni
Tänavu kevadest käib koos enamasti Jõgeva linnavalitsuse töötajatest koosnev initsiatiivrühm, kes on klaveri restaureerimiseks ja muusikaajaloo klassi remontimiseks ning sisustamiseks hakanud lahendusi otsima. Rühma kuuluvad ka Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ja Jõgeva Muusikakooli direktor Merike Katt. Klaverile parima koha leidmiseks otsustatigi sisustada muusikakooli Alo klaveriklass.
Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti asendaja Maie Puusepa sõnul vajab Alo Mattiiseni klaveril restaureerimist nii tehniline pool kui väljanägemine. Et klaverit saaks kasutada, on vaja ka klassiruumi, mida praegu sobivas suuruses ja seisukorras ei ole.
Klaveri kordasaamiseks ja Alo klassiks sobiva ruumi renoveerimiseks ning sisustamiseks on vaja vähemalt 300 000 krooni. Jõgeva linnavalitsus on nõus võtma osa kulusid enda kanda, ülejäänu loodetakse kokku saada lahkete annetajate abil ja projektidest. Alo mälestuse austajad ja head kaaslinlased saaksid Alo klaveriklassi sünnile kaasa aidata, selleks tuleks teha annetus Jõgeva Linnavalitsuse arveldusarvele 10102021772001, lisades märksõna “Alo klaveriklass” ja oma nimi.
Alo 50. sünniaastapäev on 2011. aasta 22. aprillil. Alo klaveriklass peaks valmima 2011. aastal.
Kuidas Alo klaveri sai
Alo klassivend ja sõber Toomas Muru rääkis, et klaveri sai Alo üsna omapärasel moel. Nimelt juhatas ta tudengina Viru hotelli koori. Praegune Rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe töötas aga tol ajal Tallinna Vineeri- ja mööblikombinaadis. Tema nägigi seal ripakil ja õnnetu väljanägemisega klaverit ning küsis luba see ära viia.
Alo Mattiisen, Aivar Mäe ja Rita Rätsepp vedasidki ühel päeval klaveri Alo koju. Pärast selgus, et tegemist on 19. sajandi lõpus valminud haruldase pilliga ja selliseid on Eestis vaid kaks.
Alol oli üsna väike korter, seal käis palju külalisi, kes tihti jäid ka ööseks. Nii et Alo klaveri all on ööbinud Ivo Linna, Antti Kammiste, Urmas Lattikas, Raul Vaigla ja veel palju kuulsaid muusikuid.
iii
HELVE LAASIK
