Hiiliv perearstikriis annab hoogu tervisekeskuse rajamisele
Täna vaevleb lisaks maapiirkondadele kogu Eesti tervikuna perearsti kriisis. Kui perearsti keskmine vanus on Eestis 59 eluaastat, siis Jõgevamaal on see veelgi kõrgem. Ühe lahendusena nähakse esmatasandi tervisekeskuse rajamist, mis leevendaks küll hiilivat kriisi, kuid poleks ainus võluvits.
Seda, et maakond seisab kriisi lävel, näitab tõsiasi, et Palamuse perearsti konkurss esimesel korral luhtus. Teine konkurss on avatud 11. veebruarini. Vabariigis ei ole tegemist eriskummalise juhtumiga, sest näiteks Lääne-Virumaal nurjus konkurss lausa kahel korral. Kuidas läheb Palamusel, näitab aeg.
Esimene kukkuv kivi
„Esimesel taotluse esitamise ajal ei laekunud ühtegi avaldust. Terviseamet on üle vabariigi välja öelnud, et perearstid soovivad kandideerida Tallinnas ja Tartus ning maapiirkondades kandideerida ei soovita. Teisena on öeldud, et perearstid soovivad kandideerida esmatasandi tervisekeskusesse, mitte enam üksikutesse vastuvõturuumidesse, mis praegu olemas on,“ nentis Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas, avaldades lootust, et Palamusele siiski arst leitakse.
Kui juuli alguseks perearsti ei leita, kantakse lahkuva perearsti nimistud üle teisele arstile. „Praktikad on olnud erinevad. Näiteks on pakutud kõrvalpiirkonna perearstile võimalust võtta ajutiselt nimistu üle või teostada vastuvõttu kokkuleppel, et tema põhinimistu ei kannataks, samal ajal asendaks ta teise piirkonna vastuvõtte. Teise variandina on kasutatud seda, et inimesed jaotatakse ära lähematele perearstidele. Siis võib inimene ise otsustada, kas uus perearst talle sobib või ta valib uue,“ märkis Meltsas.
Kuid Palamuse lahkuv perearst on doominotornis esimene kukkuv kivike, sest perearstide kõrge vanus sunnib lähiajal ilmselt teisigi arste väljateenitud pensionile jääma. Noori ei kipu aga nii palju maapiirkondadesse peale tulema.
„Meie saame olla Terviseametile toetavad taustajõud ja lisaks saame suhelda ülikoolidega,“ sõnas Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ühena võimalustest noori arste leida.
Kõik vajavad perearsti
Vald on omalt poolt nõus arsti kandidaadile ka vastu tulema. „Kui oleme valla esindajatena komisjonis ja perearsti kandidaadil on mingi tingimus, siis saame teda toetada. Täna ei saa küll veksleid välja anda, sest me ei tea, mis ootused kandidaadil on. Siiski soovime, et tänases süsteemis oleks inimestel kodu lähedal perearsti vastuvõtt,“ rääkis Meltsas. Nii võib vald aidata mõistlike tingimuste ja korteriga. „See oleneb soovist ja meie võimalustest. Ma ei välistaks midagi. Meie inimeste tervis on meile oluline ja kõik vanusegrupid vajavad perearsti,“ lisas Svjatõšev.
Nii on ka Aime Meltsas seisukohal, et enamik kohalikke omavalitsusi püüavad Terviseametit aidata piirkondadesse perearsti leidmisega. „Jõgeva maakond tervikuna oli ja on hästi perearsti teenusega kaetud. Loodame, et nii jätkub ka tulevikus. Küll aga näitab igapäevane elu, et mida väiksem piirkond ja nimistu, seda raskem on uut perearsti leida,“ möönis Meltsas.
Perearstid peavad oma lahkumisest vähemalt pool aastat enne teada andma. „Kõik muu info, mis meil on, on suusõnaline. Piltlikult öeldes on olukord kurb. Kui see stsenaarium, mida me teame, realiseerub, siis on väga kurb. See oli ka põhjus, miks me otsustasime tervisekeskuse rajamisega kiiresti alustada,“ tõdes Svjatõšev.
Jah-sõna kümneks aastaks
Tervisekeskusega liituvad perearstid andsid oma jah-sõna 10 aastaks. Siiski ei tähenda see, et arst peab järgmised 10 aastat töötama ka siis, kui pensioniaeg kätte jõuab või ta näiteks kolida soovib. „Kellelegi ei saa 10 aastase kohustusena töötamist peale panna. Pigem tähendab see, et tervisekeskuse rajamisega luuakse viiele perearstile töökohad. See tähendab, et hoones peabki töötama viis perearsti,“ rääkis Aime Meltsas.
Loodav keskus ei tööta küll võluvitsana, kuid nii Aime Meltsas kui ka Viktor Svjatõšev tõdevad, et see võiks olla üks meetmetest, mis võiks tekkivat kriisi leevendada. „Kui me seda sammu poleks praegu teinud, oleks kahe kuni kolme aastaga kriis tulnud,“ sõnas Svjatõšev. „Me ei peagi täna teadma, mis see võluvits on, pigem peaksime olema toetavad ja pakkuma arstidele häid tingimusi,“ arvas Meltsas.
Ei sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas ega abivallavanem Viktor Svjatõšev ei taha kindlalt väita, et hiiliv kriis oleks ohuks perearstisüsteemile. „Kui vaadata, kuidas Terviseamet tagab väikeste maapiirkondade perearstide töölevõtmist, siis selle nurga alt on süsteem ohus küll. Aga kui vaadata võimaluse järgi, mis esmatasandi tervisekeskuse näol luuakse, siis ei ole,“ nentis Meltsas. Samas tõdes ta, et kui elaniku kodu lähedalt kaob perearst, võib inimene seda ohuna tajuda.
„Samas saan aru ka perearstidest, kellel on väikeses piirkonnas alakoormusega nimistu. Temal ei ole puhkuse ajal kedagi asemele võtta. See on ka perearstidele murekoht, et kaua nad nii jaksavad,“ märkis Meltsas.
„Kui perearstid võtavad teise õe, mida baasrahad peaksid võimaldama, siis võib-olla hakatakse mõtlema ka siia jäämise peale,“ arvas abivallavanem.
Kuid kuidas hakkama saada olukorras, kus baasrahad lubaksid küll teise õe juurde võtta, ent tänane Eesti ja ka maakond võitleb perearsti puudusega?
„Reaalset praktikat meil selles osas ei ole, sest kogu teema käib perearstide ümber. Tervisekeskuse loomisega hakkame nägema, kas tuleb pereõdedest puudus või mitte,“ sõnas Svjatõšev. Kuid aastatega on pereõdede koormus ja tööde mahud tõusnud, seega vajavad perearstid enda kõrvale kvalifitseeritud õde. „See võib tulevikus olla omamoodi keeruline teema, aga täna ei oska ma öelda, kas see on aktuaalne või mitte,“ rääkis Meltsas.
KERTTU-KADI VANAMB
Terviseameti Tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Grete Must: „Noore perearsti jaoks on kogukond oluline.“
„Esmatasandi arstiabi korraldamisel on oluline, et terviseamet ning kohalik omavalitsus teeksid koostööd. Piirkondades, kus terviseameti ja kohaliku omavalituste ja perearstide koostöö on olnud tugev, on olnud ka uue perearsti või ajutise asendaja leidmine olnud lihtsam. Noore perearsti jaoks on oluline, et kogukond, kuhu ta tööle tuleb, ootab ja toetab teda.
Kui hoolimata pingutustest perearsti või ajutist asendajat leida ei õnnestu, saab kohalik omavalitsus inimesi aidata transpordi organiseerimisel.“
Mustvee tervisekeskus tuleb endisesse lasteaiahoonesse
Mustvee vallas tegutseb praeguse seisuga kokku neli perearsti, neist SA Mustvee Tervis alla on koondunud kaks: Ülle Lomp ja Tatjana Štšastlivaja. Mustvee valla lõunapoolses osas, endistes Peipsiääre ja Saare vallas tegutseb perearst Viida Kordmaa.
SA Mustvee Tervis juhataja Petro Babjak rääkis, et Mustvee Tervis koondab enda alla kolm perearsti. Peatselt endises lasteaias valmivas keskuse hakkavad tema sõnul vastu võtma Julia Saks-Maasalu, Ülle Lomp ja Tanja Štšastlivaja. „Alatskivile loodava tervisekeskusega ühineb Mustvee valla lõunapoolsetes osades tegutsev Viida Kordmaa,“ väitis Babjak.
Mustvee tervisekeskuse tarbeks renoveeritakse endist lasteaiahoonet. Sinna peaksid tulema perearstide kabinetid, labor, koduõendusteenus, ämmaemanda vastuvõtt ja füsioteraapia. Petro Babjaki väitel oleks ehitus võinud juba lõppenud olla, aga nad olid nõus tähtaega pikendama, et kõik ikka korralikult tehtud saaks. „Loodame maja valmis saada märtsis,“ ütles ta Vooremaale. Babjakil on uue perearstikeskuse üle hea meel. „Praegu võtame patsiente vastu teisel korrusel ja on neid, kellel on väga raske vastuvõtule pääseda, näiteks ratastoolis inimesed.“
Babjak on väga rahul haigekassapoolse rahastusvõimalusega, sest perearstidel on maakohas päris keeruline. Nimistud on paljudel väiksemad ja kui on palju vanemaealisi patsiente, kulub nende uurimise ja ravimise peale suurem osa pearahast, ning sageli jääb puudugi. „Loomulikult on perearst ettevõtja ning võiks endale ise vastuvõturuumid muretseda või rentida, väikestes kohtades see nii ei tööta,“ ütles Babjak.
Küsimusele, kas tervisekeskusega lepingu sõlminud perearst sedaviisi sunnismaiseks ei jää, ütles tervisekeskuse juht, et ka hiljem võib üürilepingu üles öelda, kui arst leiab endale parema vastuvõtukoha või soodsama üüriga koha, lisades, et korralike tingimuste olemasolul tuleb haigekassa üüri maksmisel arstile appi.
Ainuke, Mustvee valla perearstidest, kellega Vooremaal õnnestus vestelda, praegu Tormas patsiente vastu võttev doktor Julia Saks nentis, et tema juures on umbes kolm aastat tagasi käinud Pavel Kostromin, kes toona Mustvee Tervise asju ajas. Temaga kirjutas Saks ka eelüürilepingu alla.
„See mind tegelikult millekski ju ei saa sundida,“ arutles Saks, kel oma sõnul on Tormas praegu täiesti rahuldavad tingimused ja palju tööd.“ Kogu oma vastuvõttu ta kindlasti Mustveesse ei koliks, sest patsiente tema ligi 2500 patisendiga nimistus on Jõgeva ja Puurmanini välja. „Enamus on küll Torma ja Sadala ümbrusest, aga miks nemadki peaks Mustveesse sõitma?“ küsis ta.
ANDRA KIRNA
Adavere ja Põltsamaa perearst Sirje Alusalu: „Terviseameti tegevus on tekitanud pettumust.“
Põltsamaal siirdus pensionile doktor Inna Lindmäe ja septembris esimene konkurss soovijate puudusel luhtus. Sellele järgnes uus konkurss, kuhu samuti keegi ei kandideerinud. Seejärel otsustas Terviseamet Inna Lindmäe nimistu teiste arstide vahel ära jagada.
„Meie piirkonna kõikide tohtrite nimistus oli veel ruumi täiendavate patsientide jaoks. Välja arvatud doktor Tiia Pariis, kes sai varasema doktor Tiina Rästa nimistu. Inna Lindmäe patsientide jagamine poleks olnud nii suur probleem kui seda oleks teisiti tehtud. Nii patsiendid kui ka arstid on Terviseameti tegevuses pettunud. Peale esimese konkursi luhtumist oleks Terviseametil tulnud varakult inimesi informeerida sellest, et nad endale uue perearsti otsiksid. Paraku ei võetud midagi ette ka peale teise konkursi luhtumist. Paljud inimesed ei tea siiani, kelle nimistusse nad on määratud.
Praeguse seadusandluse järgi võib igas nimistus olla maksimaalselt 2000 patsienti. Perearstide arvates võiks see arv olla väiksem, et jõuaks oma tööd paremini ja kvaliteetsemalt teha. Minu arvates võiks nimistu suuruseks olla 1400‒1600 patsienti. Isegi kui leitaks siia piirkonda uus perearst oleks uue nimistu taasloomine äärmiselt keeruline. Nüüd läheb ka Palamuse perearst ära ja ka seal välja kuulutatud konkurss uue perearsti leidmiseks on luhtunud.
Noored arstid ei ole huvitatud ettevõtjatena nimistu pidamisest. Perearsti töö ei lõpe haigete vastuvõtuga, tuleb tegeleda dokumentatsiooniga digiloos, saatekirjade koostamisega, uuringute, analüüside vastuste hindamisega jne. Juurde on tulnud palju töö- ja ajamahukaid ennetusprogramme. Perearstide puudus on terves Eestis probleem. Ootaks, et Terviseamet suhtleks probleemsete piirkondade arstidega varakult, et vältida taoliste kõigi jaoks ebameeldivate olukordade tekkimist. Inimesel peab alati jääma õigus ise valida endale perearst juhul, kui soovitud arsti nimistus on veel vabu kohti,” sõnas Põltsamaal ja Adaveres töötav perearst Sirje Alusalu.
Külli Paal, Pisisaare ja Puurmani perearst:
„Nimistute ümber jagamine tõi meile väga palju segadust. Terviseamet jagas patsiente ümber tähestiku järjekorras ja Haigekassal läks midagi viltu. Pered olid ära lahutatud, kuigi olid sama nimega. Kuid nimistute ümber jagamine hakkab tasapisi selgemaks saama.
Meie nimistud olid hetkel sellised, et siia sai patsiente juurde panna. Minule tuli juurde umbes 340 patsienti ja nüüd on neid kokku veidi üle 1900. Peale konkursi luhtumist oleks teatatud Inna Lindmäe patsientidele, et nad endale ise sobiva perearsti välja valiksid. Arvan, et nimistud peaksid natuke väiksemad olema, piisaks 1700–1800 patsiendist. Olgugi et ma töötan nii Pisisaares kui ka Puurmanis, ei tohi ühe arstiga nimistus üle 2000 patsiendi olla. Kahes kohas tegutsemine muudab minu töö natuke keerulisemaks.
Puurmani inimesed, kellel ei ole transporti, Pisisaarde tulla ei saa. Teisipäeval olen ma Puurmanis ja pean siin täna kõik ära lõpetama ja sellega seoses venib mu tööpäev päris pikaks. Peale Põltsamaa tervisekeskuse juurdeehituse valmimist kaob Pisisaares minu kabinet ära. Puurmani inimeste jaoks on see veidi parem lahendus, sest bussiga nad ikka Põltsamaal käivad, sest siis ei pea nad sealt kuhugi edasi sõitma.
Meie töös leiaks selliseid asju ikka, mida annaks muuta. Me saadame kõik oma dokumendid Haigekassasse ja meil kõikidel on diagnoosikoodid. Haigekassale saadetud aruanded võiksid ka Terviseametile kättesaadavad olla, et meie neid topelt ei peaks esitama. Samuti vajaks me uut arvutiprogrammi, mida juba ammu tehakse, aga mis kuidagi valmis ei saa. Lisaks vajaks me hädasti asendussüsteemi, sest ma ei kujuta ette mis saab siis kui ma näiteks tõsiselt haigeks jään.
Kui maale tuleks noor perearst, kellel on väikesed lapsed, kes on sageli haiged, tekib küsimus, kes teda siis asendab. Mul olid endale kunagi väikesed lapsed, aga õnneks olen olnud väga terve inimene ja minu lapsed samuti. Kui perearst on haiguslehel ei saa patsient haiguslehte ning retsepte, siis töö tegelikult seisab.“
Jõgevamaa perearstid
Minija Pääslane, Tabivere vald, 1414 patsienti
Tatjana Štšaslivaja, Mustvee vald, 1017 patsienti
Valentina Zevakina, Jõgeva vald, 1763 patsienti
Maie Männik, Jõgeva vald, 1694 patsienti
Mairi Kotsar, Palamuse vald, 1313 patsienti
Sirje Alusalu, Põltsamaa vald, 1929 patsienti
Anne Oras, Jõgeva vald, 1302 patsienti
Malle Koppa, Jõgeva vald, 1018 patsienti
Sirje Järvesaar, Jõgeva vald, 1759 patsienti
Tiia Lätt, Jõgeva vald, 1194 patsienti
Ülle Lomp, Mustvee vald, 1239 patsienti
Külli Paal, Põltsamaa vald, 1923 patsienti
Milvi Sild, Põltsamaa vald, 2004 patsienti
Tiia Pariis, Põltsamaa vald, 2253 patsienti
Riho Pettai, Põltsamaa vald, 2132 patsienti
Terje Pruus, Jõgeva vald, 1723 patsienti
Julia Saks-Maasalu, Jõgeva vald, 2453 patsienti
Viida Kordmaa, Mustvee vald, Peipsiääre vald, 1075 patsienti
