10. oktoobrini saab Jõgeva linnaruumis näha omapärast näitust, mis kannab pealkirja “Meie inimesed Jõgeval”. Näitus koosneb viiest suuremõõtmelisest fotopannoost, mis teevad tagasivaate Jõgeva minevikku ning mis on pandud üles eri hoonete seintele.
Muusikakooli seinal saab vaadata fotot president Konstantin Pätsi visiidist Jõgevale, mis sai teoks 1939. aasta septembris, Jõgeva majandusühistule kuuluva Suur tn 11 hoone seinal on ajalooline foto majandusühistu tagahoovist, Pargi tn 2 hoone seinal on portree Jõgeva esimese elektrijaama (avati 1928) juhtajast Eduard Kurikust, Estem Tehnikakaupade hoone seinal kunagise Jõgeva valla- ja linnavanema Johannes Võsu perekonnapilt 1920. aastate keskelt ning Betti Alveri muuseumi seinal Alverite perepilt 1930. aastatest.
Linnaruuminäituse projekti käivitas Betti Alveri muuseum ja fotodki on pärit selle muuseumi kogust. OÜ Multi Maksi tegi pannoodele kujundus- ja trükiettevalmistustööd ning laskis need ka trükkida. Pannood pandi üles juba juunis.
“Tahtsime linnaruuminäitusega Jõgevale ajaloolist mõõdet juurde anda,” ütles muuseumi juhataja Toomas Muru. Mõnele vanemale linnakodanikule võib mõni foto ka äratundmisrõõmu pakkuda. Näiteks neile, kes lapsena Konstantin Pätsi tema siinviibimise ajal tervitamas käisid.”
Fotoprojekt “Meie inimesed Jõgeval” algas tänapäeva Jõgeva inimeste portreteerimisega. Kohalikke kultuuri- ja äritegelasi, õpilasi ja teisi linnakodanikke jäädvustasid möödunud aastal professionaalsed fotograafid Ly Lestberg ja Imre Lehemets. Viimane on pärit Jõgevamaalt. Ly Lestbergi töödest pandi mullu detsembris muuseumi üles meeleolukas näitus “Teateid Jõgevast ja tema inimestest”.
“Eesti Rahva Muuseum ja fotograaf Alar Madisson tegid kaheksa aastat tagasi toredat koostööd Eestimaa eri piirkondadest, generatsioonidest ja rahvusgruppidest pärit inimeste jäädvustamisel ja nende õnnestunud projekt “Meie siin maal” inspireeris meidki midagi sarnast tegema,” ütles Toomas Muru. “ERMile ja Madissonile oli omakorda eeskujuks Charles Borchardt, kes koostas fotoportreede sarja “Eesti tüübid” ja võitis sellega hõbemedali Moskva Keiserliku Ülikooli Loodusuurijate Seltsi 1867. aasta ülevenemaalisel etnograafianäitusel.”
Ka tänavune näitus Jõgeva linnaruumis taheti algselt koostada tänapäeva linnakodanike portreedest, ent fotodele jäädvustatud inimesed polnud sellisel viisil rahva ette astumiseks valmis. Seepärast valiti teine tee ja otsiti muuseumi kogust välja huvitavad ajaloolised fotod. Näitus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi toetusele.
RIINA MÄGI
