Vaid linnapea Viktor Svjatõsev avaldas arvamust ning uudisteagentuur BNS analüüsis eurotoetuste saamise võimalusi raudteevõrgustiku väljaehitamisel.
Et olen üle 40 aasta näinud Jõgeva raudteekorraldust nii sellest osavõtjana kui ka pealtvaatajana, tahaksin lahata probleemi pikemalt.
Jõgeva ? raudtee musterlinnaks
Et Jõgeva linn paikneb suurel teede ristil (põhi-lõuna, ida-lääs), loob hea teedevõrk ideaalsed tingimused kauba liikumiseks, eriti importkauba laialiveoks Kesk-Eestisse.
Kahjuks on raudteed siiani kohaliku majanduse edendamisel halvasti kasutatud. Seda võetakse rohkem linnaelu häiriva müriseva magistraalina.
Autotranspordi kiire areng ja autode paindlik kasutamine on haaranud reisijateveo. Tallinna ja Tartu vahel on raudtee pärisosaks jäänud põhiliselt tudengite vedamine kahe linna vahel, sedagi nädalavahetustel.
Majanduslikult polegi õige vedada pooltühje reisironge ja segada kaubarongide liikumist. Juba taasiseseisvumise algaastatel ütlesid Lääne majandusteadlased: teie rikkuseks on sadamad ja hästitöötavad kaubamagistraalid. Kui Jõgeva linnaisad oleksid täitnud aastatetaguse lubaduse ehitada bussijaam kasvõi Põltsamaa tasemel, et inimesed ei peaks seisma porisel platsil vihma ja lume ning külma käes, oleksid kõik mugava bussisõidu juba ammu omaks võtnud. Ka rööbasbussid jäävad kaubavedu segama. On ju raudtee riigile raha tuiksoon.
Kõige halvema pildi pakub Jõgeva raudteekorralduses puidu laadimisplats. See pole kaubajaam, vaid liiklust ja linnaelu segav häbiplekk. Eesti metsad saavad tühjaks raiutud, asemele tuleb odav Venemaa palk. Viimase liikumine on aga korraldamata.
Linnapea andmetel kasvas tänavu ainult ühe metsafirma puidu sissevedu neli korda. Lähiaastatel suureneb see veelgi kiirema tempoga. Tooret vajavad linna ja valdade puidutöötlejad, Imavere saeveski.
Toetan maavanem Aivar Koka mõtet Jõgeva kaubajaama kiireks väljaehitamiseks koos vajaliku raudteevõrgustikuga Painkülla. Õli toodetakse Werol Tehastes enamasti sisseveetud rapsist, biodiislikütuse tehas aga mitmekordistab selle vajaduse.
Linnapea jutust võib välja lugeda tõrjuvat hoiakut raudtee suhtes. Seda ei saa pahaks panna, sest tema ja praeguse linnavalitsuse kaela on langenud 10 eelmise linnapea tegemata töö. Ilmselt on igapäevased olmemured need mehed-naised väsitanud.
Faktid räägivad Põltsamaa kasuks
Võrdlevad faktid kahe linna majandustegevusest on masendavad. Kui väiksemal Põltsamaal (umbes 4800 elanikku) tegeleb põllu- ja aiasaaduste töötlemisega kaks suurt ettevõtet, andes kvaliteetset eksporttoodangut, siis Jõgeval (ligikaudu 6400 elanikku) pole seiskunud piimakombinaadile seni rakendust leitud ja leivakombinaat suleti täiskäigult kui mittevajalik.
Jõgeva ettevõtlike inimeste kohta võib kiitvalt öelda, et KEKi, MEKi ja EPT varemetele on kerkinud poekesed ja väikefirmad. Tore, et on hinnatud eelmise põlvkonna tegijate tööd ja elu käima pandud. Jõgeva ümbruse põllumeeste toodetud liha, piim ja kartul tuleb aga vedada mujale.
Ainult Arvi Tammel ja Rein Mõts on ehitanud linna uusi ärihooneid. Seda tänu oma visadusele ja usule, et ka Jõgeval saab ettevõtlust arendada.
Rootsi, Soome jt Euroopa riikide kogemused näitavad, et tööstuseta pole linnamajandust. Ka ülikoolilinn Tartu on meist kõikide näitajate poolest kaugel ees sellepärast, et sealgi on aastakümnete jooksul rajatud tööstus.
Euroraha toel tööstuspark
Parem nüüd kui mitte kunagi. Veel on võimalik Jõgeva linna majanduskrahhi ära hoida. Ja seda just euroabi suuremahulise kasutamise toel. Ka raudtee on nõus panema oma osa. Teede ja tulevaste teede alla läheb praak- ja väheväärtuslik maa, maakonna põllumajandust see ei kahjusta.
Ehitustandri ettevalmistamine on suur ja vastutusrikas ettevõtmine. Kas moodustatakse erirühm või muudetakse maa- ja linnavalitsuse tööstiili, seda otsustab maavanem.
Kuulsaks saav Toominga tänav kujuneb juurdepääsuteeks tööstuslinnakusse. See lahutab raudselt ka kesklinna koos elurajoonidega tulevasest tööstusest. Linnakodanikud võivad elada rahus ja vaikuses.
Jõgeva edasiehitamine kujuneb arhitektidele ja inseneridele linnaehituse valdkonnas ideaalvariandiks. Kui kõik korda läheb, kujuneb Jõgeva kõigele vaatamata musterlinnaks raudteelinnade hulgas.
5-6 aastaga uus tööstuslinn
See pole utoopia. Jõgeva linnale on see sundkäik, ellujäämise ainuvõimalus. Kõike kiirendab ja soodustab väikeste haldusüksuste liitmine. Kasvab jõud ja tarkus, erihuvid kaovad.
Ka Kuremaa tahab anda Jõgeva väljaehitamiseks oma osa. Juba praegu sõidab siit iga päev Jõgevale tööle üle 60 inimese. Kuremaa rahvas armastab Jõgevat ja peab oma kodulinnaks, keskuseks. Jõgeval on hea hariduskorraldus ja odavad poed.
Uus tööstuslinnak annab juurde sajad töökohad ja lapsed Jõgeva koolidesse. Ettevalmistatud ehitustandrile tulevad nii oma ettevõtjad kui ka välisinvestorid.
Tahan loota, et 5-6 aastaga jõuab Jõgeva lähemale taolistele raudteelinnadele nagu Valga ja Jõhvi, kus on üle 10 000 elaniku. Ja seda nii rahvaarvult kui ka majanduslikult võimsuselt ja jääb püsima maakonnalinnana.
Kolm võimalust
Suur probleem elanikele on raudtee ületamine kesklinnas. Usun, et koostöös leitakse ka lahendus. Soovitan ümarlauda kutsuda endise raudteejuhi Mart Kolli, kes veedab pensionipõlve Varbeveres. Tema oli üks vähestest, kellega sai raudteevalitsuses eesti keeles kõnelda. Aastakümneid oli tema õlul Eesti kaubavedude korraldamine. Alati leidis ta lahenduse ka rasketele probleemidele.
Raudteest ülesaamise odavaim võimalus on estakaad. Et aga Jõgeva elanikest on üle poole pensioniealised, võib rongide kohal turnimine kujuneda inimestele ületamatuks katsumuseks.
Parem pole ka raudtee alla kaevatav tunnel. Lausmaal tuleb see kaevata sügav, treppide süsteemiga. Rikutud saab kaunis kesklinn oma kenade parkidega. Ja lõpuks tekib oht, et käiakse edasi oma rada mööda üle rööbaste.
Eesti raudteelinnades pole viimastel aastatel ühtki taolist objekti enam ehitatud.
Kolmas võimalus ? pikendada rongide möödalaskmiseks vajalikke rööpapaare mõnekümne meetri võrra Tartu suunas. Ka see maksab, kuid linnapildi rikkumine jääb ära.
Ülaltoodu on siiski pelgalt ettepanekud. Parima lahenduse leiavad maa- ja linnavalitsus koostöös.
ENDEL SÖÖT
