Viimastel aastatel on Jõgeva linnavolikogu detsembrikuu istungitel kirgi kütnud uue aasta eelarve vastuvõtmine. Erandiks ei olnud ka 2011. aasta ning 29. detsembril toimunud istung kestis ligi seitse tundi.
On tekkinud kahtlusi, kas volikogu poolt pärast kuuenda töötunni täitumist vastu võetud otsused on seaduslikud. Linnapeana julgen väita, et on. Jõgeva linna põhimääruse järgi kestab volikogu istung kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kuna 29. detsembril võttis päevakorrapunktide menetlemine oodatust rohkem aega, siis pani volikogu esimees enne ametlikku volikogu istungi lõpuaega (ehk kuue tunni täitumist) hääletusele ettepaneku pikendada volikogu istungit 1,5 tunni võrra. Selle asemel, et hääletada ettepaneku poolt või vastu, võtsid opositsiooni esindajad hoopis vaheaegu ning lahkusid kuue tunni täitudes jooksujalu, ise samal ajal repliike hõigates.
Vaatamata opositsioonisaadikute lahkumisele istungilt, viis volikogu esimees tööaja pikendamise hääletuse lõpuni ja linnavolikogu jätkas tööd 10 saadikuga. Volikogu kiitis heaks Jõgeva linna 2012. aasta eelarve ja tegi otsused ka järgmiste päevakorrapunktide kohta.
Linn alustab uut aastat kinnitatud eelarvega
Olen Jõgeva linnavalitsuses töötanud kuus aastat ja selle aja jooksul on olnud eesmärk võtta uue aasta eelarve vastu vana aasta lõpus. Miks? Esiteks eeldab seda kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS), mis reguleerib eelarve koostamist ja vastuvõtmist.
Teiseks on loogiline, et linn alustab uut aastat kinnitatud eelarvega, sest kavandatud tegevused vajavad ettevalmistamiseks ja elluviimiseks kindlustunnet, mitte määramatust ja sellest tulenevat ebakindlust. Kui venitada eelarve vastuvõtmisega märtsikuu lõpuni, siis halvab see nii linnavalitsuse kui ka allasutuste tööd. 2012. aasta eelarve koostamist alustati juba eelmise aasta juunis just sellepärast, et eelarve oleks hästi läbi mõeldud ja kaalutletud ning volikogu saaks selle aasta lõpus kinnitada.
Tõsi, riigi poolt eraldatav raha ja mullusest linnaeelarvest kasutamata jäänud vahendite maht täpsustub alles uue aasta alguses, kuid need numbrid on siiski suures osas prognoositavad ning suuri muudatusi eelarvesse ei too.
Katteta lubadusi ei saa jagada
Eelarve koostamisel lähtus Jõgeva linnavalitsus koostöös allasutustega teadmisest, et 2012. aasta linnaeelarve töötajate palgatõusu ei võimalda. Arvestades maailmamajanduses toimuvat ning Jõgeva linna kohustusi seoses lasteaia ja veetrasside ehitamisega, on vastutustundetu jagada palgatõusu osas katteta lubadusi.
2012. aasta eelarve ei võimalda olla väga optimistlik, sest hetkel saaks palkasid tõsta vaid personalikulude sisemiste ressursside ja ümberkorralduste arvelt. Ettepanekud selleks peavad tulema asutuste juhtidelt.
Seni on kokkuhoiu saavutamise ettepanekuid teinud ja võimalusi otsinud linnavalitsus, erandiks on vaid Jõgeva kultuurikeskus, kes korrastas oma struktuuri ja saab sellest tulenevalt töötajatele väikest palgatõusu lubada. Saan väga hästi aru soovist, et linna heaks töötavate inimeste palk peaks olema praegusest suurem, kuid realistiks jäädes ning eelarve tulude poolt vaadates pean nentima, et praegu ei ole see ilmselt siiski võimalik.
Veebruaris, kui on selgunud täpsed laekumised riigieelarvest ja eelmise aasta linnaeelarve tegelik jääk, tuleb teema uuesti arutelule volikogu istungil ning lõplikust otsusest palgatõusu kohta saab rääkida pärast seda.
2012. aasta eelarve menetlemise juures ei saa jätta mainimata, et Jõgeva linnavolikogu opositsioon alustas tööd alles eelarve eelnõu teise lugemise ajal. Enne seda oli Rahvaliidu fraktsioon teinud vaid ühe investeeringu muudatuse ettepaneku. Volikogu komisjonides möödus eelarve eelnõu menetlemine samuti rahulikult. Meenutan, et ka siis, kui Keskerakond oli Jõgeva linnas võimuliidus, oli eesmärk sama – võtta uue aasta eelarve vastu detsembrikuus.
Toetuseta Toominga tänavat välja ei ehita
Jõgeva linna eelarve on alati koostatud läbipaistavalt ja põhjaliku seletuskirjaga ning lähtutud on linna arengukavast. Arengukavas sisalduvate tegevuste elluviimine sõltub hetkeolukorrast ja linna rahalistest võimalustest (sealhulgas projektitoetustest) konkreetsel eelarveaastal. Rahvaliidu fraktsiooni juht Mai Treial avaldas arvamust, et linn on eiranud Toominga tänava väljaehitust. Selgitus on lihtne – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei rahastanud Jõgeva rahataotlust juurdepääsutee rajamiseks ettevõtluspiirkonda ning arengukavas ette nähtud summa oli mõeldud vaid projekti omafinantseeringuna. Toetuseta ehk üksnes omavahenditest ei suuda linn Toominga tänavat välja ehitada.
Kui keegi üritab väita, et linnapea ei suutnud eelarvet volikogu liikmetele adekvaatselt selgitada ja volikogu esimees tegeleb hämamisega, siis on tegemist lihtsalt opositsiooni poliitikaga või strateegiaga mitte tahta aru saada ning näidata linnapead ja linnavalitsust halvemas valguses.
Tark opositsionäär, kes tahab oma valijate huvide ja linna hea käekäigu eest seista, teeb koostööd kogu eelarve koostamise protsessi jooksul, mille ajakava tutvustati juba volikogu maikuu istungil. Kui aga mõelda heade soovide peale uuel aastal, siis ehk on 2012. aastal põhjust menetleda ka positiivset lisaeelarvet.
i
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
