Jõgeva kunstikooli õpilase isikunäitus avab loomade sisemaailma

Spordikeskuse Virtus fuajees on avatud Jõgeva kunstikooli õpilase Eliise Joosti isikunäitus „Hingeloom“. Näitus avab ühteaegu nii noore kunstniku kui ka salapärase ning kardetud looma hundi hingesopid.


13-aastase Eliise sõnul võtab näituse pealkiri kokku tema loomaarmastuse ning hunditemaatika. „Mulle on loomad alati hingelähedased olnud, huntidega on mul eriline side – tunnen, et hunt ongi minu hingeloom. Ma usun teadusesse, aga samas on meie ümber nii palju asju, mida teaduse, sõnade ja loogikaga seletada ei saa,“ märkis neiu.

Noor kunstnik rääkis lustakalt, et kui teised mängisid lasteaias kodu, siis tema tahtis hoopis pere lemmikloom olla. Oma loomult võivad hundid, Eliise kinnitusel, olla vägagi inimlikud – targad ja nutikad. „Olen jahimehelt kuulnud, et hunti on raske küttida, sest ta on tark loom. Hundid on graatsilised, pelglikud ja tugevad,“ rääkis tüdruk. Ta märkis, et nad ei karda, et jäävad inimesele alla. Samas on loomad ettenägelikud ja teavad, et relvaga kütt on ohtlik. „Nii on ka minul, ma ei karda väljakutseid, aga ennetan asju, mis võivad halvasti lõppeda,“ tõmbas Eliise paralleele enda ning huntide iseloomu vahele. Suurem osa näituse töödest avab hundi leebema poole, ent kunstniku lemmik on ennast teravate kihvadega kaitsev kiskja. „Kui temaga halvasti käitud, siis ta kaitseb ennast. Kui on vajadust, siis just samamoodi kaitsen ka mina oma seisukohti. Mulle on öeldud, et olen metsik ja julge, hundi südamega,“ teatas tüdruk.

Vapraim on siiski jänes

Eliise kiindumus loomadesse ei piirdu ainult huntidega. Näituselt leiab ka teisi loomi: kasse, koeri, jänese ja draakoni. „Nemad võivad olla kellegi teise hingeloomad,“ lausus ta. Kunstnik on näitusega avanud pealtnäha nunnude loomade peidetud külgi. „Kassid on armsad, aga nad võivad küünistada. Jänesed on nunnud, aga nad teevad ootamatuid haake,“ selgitas tüdruk. Kui teised loomad on tuttavad ning mõnda neist saab ka kodus lemmikuna pidada, siis kaljulõhest lendutõusev, tuldpurskav lohe on näitusel üllatav ja ootamatu kohata. Eliise selgitas, et tunni ülesanne oli ruumiliste objektide joonistamine. „Alustasin kera joonistamisega ja nägin, et sellest saab hea draakoni,“ naeris ta.

Koduste lemmikute olemus avanes ilmekalt Eliise näituse avamisel. Külaliste seas olid ka sõbranna Heli-Liisi jänes ning Eliise taksikoer Max. „Koer läks rahutuks, jahiinstinktid lõid välja ning ta tahtis jänesejahile minna,“ muljetas neiu. Muidu on Max tõeline perekoer, talle meeldib diivanil peesitada ja kui kogu pere on koos, siis eelistab ta oma „karja“ õue minekule. Sellesama jänese koos sõbranna Heli-Liisiga leiab samuti näitusetööde hulgast. Kuu aja vältel olid jänes ja sõbranna joonistustunnis Eliisele poseerimas. „Jänes püsis ilusti paigal. Tegime pause, sest modell väsis ära, eks jäneski tahtis koiba sirutada,“ muigas kunstnik.

Üllatavad avastused

Eriliseks teeb Eliise näituse tõik, et ta on kunstikoolis õppinud poolteist aastat. Isikunäituse korraldamiseks on see tavapäratult napp periood. Näituse avamine oli Eliisele pingevaba. „Ma ei muretsenud kuupäeva ja tööde valmimise pärast, see tuli loomulikult. Alles mitu päeva hiljem sain aru, et näitus ongi päriselt avatud,“ rääkis tüdruk. Noore kunstniku töid uurides üllatused ei lõppe. Näiteks vaatajat puuriv üleelusuuruses hundisilm on joonistatud paberile, mis on tehtud purustatud Eesti kroonidest. Alguses ei raatsinud Eliise nii erilisele paberile midagi teha. „Ma ei armastanud seda tööd, aga mida rohkem ma joonistasin, seda enam hakkas mulle see meeldima. See on üks eriline töö erilisel paberil,“ jutustas neiu. Avastamisrõõmu leiab aga joonistusest, kus üks tüdruk ja husky tõugu koer vaatavad potitaime. Kui tundub, et oled töö juures juba kõike näinud, juhib Eliise tähelepanu taime tipule, sealt avaneb pisikese neiu siluett.

Varem on Eliise tegelenud ratsutamisega. „Tulin suveks trennist ära. Ema pakkus välja, et võiksin kunstikooli minna. Olin väga õnnelik, kui ta seda ütles,“ lausus Eliise ja lisas, et loobus selle nimel ka ratsutamisest. Praegu õpib ta neljandal kursusel.

Enda hinnangul on ta kiiresti järje peale saanud ning uute rutiinidega kohanenud. „Tulen kunstikooli iga päev suure rõõmuga.“

Juhendaja Elita Järvela sõnul on Eliise töökas, sihikindel ja õpingutele pühendunud tütarlaps. Need iseloomuomadused võimaldasid küllaltki lühiajalise – pooleteistaastase õpingute järgselt kujundada temaatilise isikunätuse, mis annab aimu õpilase andest ja mõttelaadist.

Eliise näitus „Hingeloom“ jääb avatuks 8. jaanuarini.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus