“Meie kunstikooli üks vilistlane, kes Tallinnas õpib, rääkis meile, et on olemas ühendus Euroopa Noored, mis koordineerib noorte teenistustegevust väljaspool kodumaad,” rääkis Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmik idee päritolust.
Lõplik otsus tegutsema hakata küpses, kui kooli tuli tööle Käty Aasmäe, kes valdab hästi inglise keelt. “Kogu aeg on meil olnud probleem, et rahvusvahelisi suhteid ei saa arendada, sest puudub inimene, kes piisavalt hästi inglise keelt oskaks. Kui kooli tuli asendusõpetajaks meie vilistlane Käty Aasmäe, kes oskab superhästi inglise keelt, mõtlesime, et kas nüüd või mitte kunagi,” rääkis Nurmik.
Selleks, et saada vastuvõtvaks organisatsiooniks, tuli kunstikoolil saada kinnitus, et ollakse selleks sobiv. “See projekt on ellu viidud Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil. Euroopa Noored Eesti büroost käisid inimesed meie asutust üle vaatamas ja personaliga tutvumas. Nad tahtsid teada, kuidas me vabatahtliku tööle rakendame, milline on tema tööaeg ja töötingimused,” kirjeldas Nurmik.
Kui kinnitus olemas, et kool on sobilik vabatahtlikku teenistujat vastu võtma, tuli ootama jääda sooviavaldusi. “Projekt, mis on kinnituse saanud ja kus on täpselt määratletud, mis vabatahtlikku teda vastu võtvas organisatsioonis ees ootab, avalikustatakse internetis. Vabatahtlikuks teenistujaks minna soovija saab välja pandud projektide hulgast endale sobiva valida ja siis sellele kandideerida,” selgitas kunstikooli juht.
Huvi oli suur
Anne Nurmiku sõnul oli huvi kunstikooli pakkumise vastu suur ning motivatsioonikirju saadeti palju. Kirjutatud on isegi nüüd, mil festival on juba toimunud. “Tuntakse huvi, kas taoline festival toimub ka edaspidi ja avaldatakse soovi osaleda,” rääkis ta.
Kuna ennast pakkusid paljud, tuli teha valik. Üheks oluliseks eelduseks oli Nurmiku sõnul inglise keele oskus. “Ei ole ju võimalik võtta tööle Itaaliast pärit inimest, kes ainult itaalia keelt räägib. Otsustamisel mängis rolli ka motivatsioonikirja koostamise põhjalikkus. Mõni kirjutas lühidalt, kes ta on, teine jälle hästi põhjalikult ja saatis ka pilte, et veenda meid selles, et ta ka näitab, mida oskab. Sigrid oli üks nendest, kes saatis ka pilte,” rääkis Anne Nurmik.
Selleks, et testida neiu keeleoskust, suheldi temaga msn-i ja e-maili teel.
11. veebruaril käesoleval aastal saabus Sigrid Saabye Eestisse. “Me olime väga elevil. Jõgeval ei ole keegi enne meid vabatahtlikku teenistujat oma asutusse võtnud,” rääkis kunstikooli juhataja.
Sigridi tugiisikuks sai kunstikooli abiõpetaja Käty Aasmäe, kes enda sõnul taanlannaga kiiresti hea kontakti saavutas. “Juba nädalaga saime sõpradeks. Ta on hästi vahetu inimene, seega oli temaga kerge kontakti saavutada. Me suhtleme siiamaani, rääkis Aasmäe, kes nüüd ka ise vabatahtlikuna tööle minna tahaks. “Mina tahaksin minna kas Hispaaniasse või Itaaliasse,” tunnistas Käty.
Töökohustusi oli mitmeid
Sigridi peamiseks ülesandeks oli õpilastööde pildistamine ja nendest digitaalse galerii koostamine. “Kool on huvitatud oma saavutuste säilitamisest,” põhjendas Nurmik digitaalse kogumiku koostamise vajalikkust.
Lisaks pildistamisele osales neiu igati eelprofessionaalse kunsti festivali korraldamisel: tegi festivali tutvustava teleklipi, kujundas trükised ja voldikud, aitas ette valmistada programmi ning tegeles külalistega Jõgeva sõpruslinast Kaarinast.
Koostöö sujus Anne Nurmiku sõnul väga hästi, kasulik oli teenistusperiood nii õpetajatele, õpilastele kui ka vabatahtlikule endale. “Meie õpetasime ja juhendasime teda, tema tegi lisaväärtusena ära töö, mida muidu oleks pidanud keegi teine tegema,” kinnitas Anne Nurmik, kelle sõnul
andis vabatahtliku teenistuja ja tema töö nägemine meie koolinoortele selge motivatsiooni õppida nii võõrkeeli kui ka kunsti. “Sigridi tegevus innustas noori. Nad said kinnitust, et ka neil on võimalik minna ja õppida tundma mingit teist maad ning kultuuri,” ütles koolijuht.
Väga oluliseks peab kunstikooli juhataja ka saadud inglise keele praktikat. “See oli keelekoolitus, mida ei oleks suutnud pakkuda ükski kursus. Meil väga vedas vabatahtlikuga, tema keeleoskus oli suurepärane. Ta õpetas meid ja parandas, kui me midagi valesti ütlesime,” rääkis ta.
Sigrid on tunnistanud, et talle meeldis Eestis. “Tegime omalt poolt kõik, et ta ennast siin hästi tunneks,” kinnitas Anne Nurmik.
LIIS ROHTMETS
