Üleeile tegid Jõgeva linna kultuuriasutuste töötajad väljasõidu Viljandisse, külastades kolleege kultuurikeskuses, raamatukogus ja muuseumis. Väljasõit päädis Pärimusmuusika Aidas, kus tutvuti majaga ja õpiti ka eesti rahvatantsu.
Väljasõidu programmi koostanud Jõgeva linna kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp rääkis Vooremaale, et Jõgeva kultuuritöötajad on juba kolmandat korda kogemusi vahetamas ja silmaringi laiendamas. Linnal on traditsioon oma kultuuritöötajaid väljasõiduga tänada just jaanuaris.
“2007. aasta jaanuaris käisime Paides, 2008. aasta jaanuaris Võrus ja nüüd Viljandis. Täna alustasime kõik koos Kondase Keskuses, edasi siirdusid kultuurikeskuse töötajad kultuurimajja, raamatukogutöötajad raamatukokku ja muuseumitöötajad muuseumi — kolleegidega kohtuma ja kogemusi vahetama,” rääkis Puusepp.
Viljandi valiti uue aida tõttu
Kell 5 pärastlõunat kohtusid kõik grupid taas Viljandi Pärimusmuusika Aidas, kultuuriaustuses, mis pole veel aastatki vana ja mis oligi kaalukeeleks, miks otsustati seekord sõita just Viljandisse.
“Valisime Viljandi seetõttu, et ait on uus ja atraktiivne, siin pole kõik veel käinud. Just jaanuaris korraldame oma tänuüritust aga seetõttu, et aasta alguses on veidi vähem üritusi, samas pole inimesed aga veel ka puhkusel. Viljandi pole liiga kaugel – saab ühe õhtupoolikuga palju asju ära näha ja ait pakub mitmeid võimalusi,” kinnitas Puusepp.
Käia kolleegidel külas ja tutvuda nende igapäevaste töötingimustega, vaadata, mis teised teevad, tuleb Maie Puusepa sõnul alati kasuks. “Kogemuste vahetamine on töö ja puhkus koos. Igal paigal oma eripära, mida mõjutavad objektiivsed asjaolud ja ajalugu,” ütles Puusepp.
Nii ei saa täpseid paralleele tõmmata ka kahe muuseumi vahele, sest Viljandis on klassikaline koduloomuuseum, kultuuriministeeriumi hallatav riigimuuseum ja maakonna keskraamatukogu, Jõgeval aga on palju väiksem ja noorem muuseum ning vaid linnaraamatukogu.
Jõgeva kultuurikeskus on paremas seisus
Asutus, mis 70-aastasel Jõgeval on aga kaugelt paremas korras kui pooleteise sõidutunni kaugusel asuvas 725-aastases hansalinnas Viljandis, on kultuurikeskus.
“Meie kultuurikeskus on korda tehtud, nemad aga alles ootavad remonti,” nentis Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain, tõdedes, et meie kultuurikeskuse inimeste töötingimused on tunduvalt paremad. Abilinnapea kohtus aga just kultuurikeskuses inimesega, kelle idee on kõigi maakonnakeskuste kultuuriüritused ühte internetiportaali koondada.
“Praegu toimib see portaal veel “Nädal Viljandis” nime all, aga juba tehakse koostööd Tartu ja Valgaga. Põhimõte on see, et inimesed saaksid ühest kohast infot kõigi linnade kohta üle riigi,” selgitas Lain.
Jõgeva Kultuurikeskuse direktrissile Airi Rütterile oli Viljandi-reis aga nii nostalgiline, et esimese hooga oli tal suisa raske midagi objektiivset kosta.
“Kõik paigad tekitavad nostalgiat, 40 aastat tagasi käisin Viljandi kultuurimajas ülepäeviti, sest õppisin Viljandi Kultuurikoolis. Maja on mulle tuttav ja pole eriti palju muutunud. Nendel on praegu 19, meil 16 töötajat, eelarve on neil ka natuke suurem, aga linn on ka suurem,” rääkis Rütter.
Erinevusena tõi Rütter välja selle, et Viljandi kultuurikeskuses ei toimu teatrietendusi, sest Ugala on olemas.
Koolipõlve nostalgia
Kui Airi Rütter 1970. aastal Viljandi Kultuurikooli koorijuhina ära lõpetas, asus sinna bibliograafiat õppima Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits.
Praeguse kultuuriakadeemiaga prouad aga suur hingesugulust ei tunne, sest tookordne õppetöö toimus Laidoneri platsil asuvas vanas hoones ja mälestused on selle paigaga seotud.
Airi Rütter on küll mõnel akadeemia vilistlaste kokkutulekul käinud, kuid uued hooned ei ärata tema sõnul mälestusi.
“Meie ühiselamu oli just vana Ugala ehk Koidu Seltsimaja vastas. Alati, kui vaba õhtu oli ja kopik raha ka taskus, sai teatrisse mindud,” meenutasid Rütter ja Narits noorusaega Viljandis.
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
Nii ei saa täpseid paralleele tõmmata ka kahe muuseumi vahele, sest Viljandis on klassikaline koduloomuuseum, kultuuriministeeriumi hallatav riigimuuseum ja maakonna keskraamatukogu, Jõgeval aga on palju väiksem ja noorem muuseum ning vaid linnaraamatukogu.
Jõgeva kultuurikeskus on paremas seisus
Asutus, mis 70-aastasel Jõgeval on aga kaugelt paremas korras kui pooleteise sõidutunni kaugusel asuvas 725-aastases hansalinnas Viljandis, on kultuurikeskus.
“Meie kultuurikeskus on korda tehtud, nemad aga alles ootavad remonti,” nentis Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain, tõdedes, et meie kultuurikeskuse inimeste töötingimused on tunduvalt paremad. Abilinnapea kohtus aga just kultuurikeskuses inimesega, kelle idee on kõigi maakonnakeskuste kultuuriüritused ühte internetiportaali koondada.
“Praegu toimib see portaal veel “Nädal Viljandis” nime all, aga juba tehakse koostööd Tartu ja Valgaga. Põhimõte on see, et inimesed saaksid ühest kohast infot kõigi linnade kohta üle riigi,” selgitas Lain.
Jõgeva Kultuurikeskuse direktrissile Airi Rütterile oli Viljandi-reis aga nii nostalgiline, et esimese hooga oli tal suisa raske midagi objektiivset kosta.
“Kõik paigad tekitavad nostalgiat, 40 aastat tagasi käisin Viljandi kultuurimajas ülepäeviti, sest õppisin Viljandi Kultuurikoolis. Maja on mulle tuttav ja pole eriti palju muutunud. Nendel on praegu 19, meil 16 töötajat, eelarve on neil ka natuke suurem, aga linn on ka suurem,” rääkis Rütter.
Erinevusena tõi Rütter välja selle, et Viljandi kultuurikeskuses ei toimu teatrietendusi, sest Ugala on olemas.
Koolipõlve nostalgia
Kui Airi Rütter 1970. aastal Viljandi Kultuurikooli koorijuhina ära lõpetas, asus sinna bibliograafiat õppima Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits.
Praeguse kultuuriakadeemiaga prouad aga suur hingesugulust ei tunne, sest tookordne õppetöö toimus Laidoneri platsil asuvas vanas hoones ja mälestused on selle paigaga seotud.
Airi Rütter on küll mõnel akadeemia vilistlaste kokkutulekul käinud, kuid uued hooned ei ärata tema sõnul mälestusi.
“Meie ühiselamu oli just vana Ugala ehk Koidu Seltsimaja vastas. Alati, kui vaba õhtu oli ja kopik raha ka taskus, sai teatrisse mindud,” meenutasid Rütter ja Narits noorusaega Viljandis.
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
Asutus, mis 70-aastasel Jõgeval on aga kaugelt paremas korras kui pooleteise sõidutunni kaugusel asuvas 725-aastases hansalinnas Viljandis, on kultuurikeskus.
“Meie kultuurikeskus on korda tehtud, nemad aga alles ootavad remonti,” nentis Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain, tõdedes, et meie kultuurikeskuse inimeste töötingimused on tunduvalt paremad. Abilinnapea kohtus aga just kultuurikeskuses inimesega, kelle idee on kõigi maakonnakeskuste kultuuriüritused ühte internetiportaali koondada.
“Praegu toimib see portaal veel “Nädal Viljandis” nime all, aga juba tehakse koostööd Tartu ja Valgaga. Põhimõte on see, et inimesed saaksid ühest kohast infot kõigi linnade kohta üle riigi,” selgitas Lain.
Jõgeva Kultuurikeskuse direktrissile Airi Rütterile oli Viljandi-reis aga nii nostalgiline, et esimese hooga oli tal suisa raske midagi objektiivset kosta.
“Kõik paigad tekitavad nostalgiat, 40 aastat tagasi käisin Viljandi kultuurimajas ülepäeviti, sest õppisin Viljandi Kultuurikoolis. Maja on mulle tuttav ja pole eriti palju muutunud. Nendel on praegu 19, meil 16 töötajat, eelarve on neil ka natuke suurem, aga linn on ka suurem,” rääkis Rütter.
Erinevusena tõi Rütter välja selle, et Viljandi kultuurikeskuses ei toimu teatrietendusi, sest Ugala on olemas.
Koolipõlve nostalgia
Kui Airi Rütter 1970. aastal Viljandi Kultuurikooli koorijuhina ära lõpetas, asus sinna bibliograafiat õppima Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits.
Praeguse kultuuriakadeemiaga prouad aga suur hingesugulust ei tunne, sest tookordne õppetöö toimus Laidoneri platsil asuvas vanas hoones ja mälestused on selle paigaga seotud.
Airi Rütter on küll mõnel akadeemia vilistlaste kokkutulekul käinud, kuid uued hooned ei ärata tema sõnul mälestusi.
“Meie ühiselamu oli just vana Ugala ehk Koidu Seltsimaja vastas. Alati, kui vaba õhtu oli ja kopik raha ka taskus, sai teatrisse mindud,” meenutasid Rütter ja Narits noorusaega Viljandis.
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
“Praegu toimib see portaal veel “Nädal Viljandis” nime all, aga juba tehakse koostööd Tartu ja Valgaga. Põhimõte on see, et inimesed saaksid ühest kohast infot kõigi linnade kohta üle riigi,” selgitas Lain.
Jõgeva Kultuurikeskuse direktrissile Airi Rütterile oli Viljandi-reis aga nii nostalgiline, et esimese hooga oli tal suisa raske midagi objektiivset kosta.
“Kõik paigad tekitavad nostalgiat, 40 aastat tagasi käisin Viljandi kultuurimajas ülepäeviti, sest õppisin Viljandi Kultuurikoolis. Maja on mulle tuttav ja pole eriti palju muutunud. Nendel on praegu 19, meil 16 töötajat, eelarve on neil ka natuke suurem, aga linn on ka suurem,” rääkis Rütter.
Erinevusena tõi Rütter välja selle, et Viljandi kultuurikeskuses ei toimu teatrietendusi, sest Ugala on olemas.
Koolipõlve nostalgia
Kui Airi Rütter 1970. aastal Viljandi Kultuurikooli koorijuhina ära lõpetas, asus sinna bibliograafiat õppima Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits.
Praeguse kultuuriakadeemiaga prouad aga suur hingesugulust ei tunne, sest tookordne õppetöö toimus Laidoneri platsil asuvas vanas hoones ja mälestused on selle paigaga seotud.
Airi Rütter on küll mõnel akadeemia vilistlaste kokkutulekul käinud, kuid uued hooned ei ärata tema sõnul mälestusi.
“Meie ühiselamu oli just vana Ugala ehk Koidu Seltsimaja vastas. Alati, kui vaba õhtu oli ja kopik raha ka taskus, sai teatrisse mindud,” meenutasid Rütter ja Narits noorusaega Viljandis.
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
“Kõik paigad tekitavad nostalgiat, 40 aastat tagasi käisin Viljandi kultuurimajas ülepäeviti, sest õppisin Viljandi Kultuurikoolis. Maja on mulle tuttav ja pole eriti palju muutunud. Nendel on praegu 19, meil 16 töötajat, eelarve on neil ka natuke suurem, aga linn on ka suurem,” rääkis Rütter.
Erinevusena tõi Rütter välja selle, et Viljandi kultuurikeskuses ei toimu teatrietendusi, sest Ugala on olemas.
Koolipõlve nostalgia
Kui Airi Rütter 1970. aastal Viljandi Kultuurikooli koorijuhina ära lõpetas, asus sinna bibliograafiat õppima Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits.
Praeguse kultuuriakadeemiaga prouad aga suur hingesugulust ei tunne, sest tookordne õppetöö toimus Laidoneri platsil asuvas vanas hoones ja mälestused on selle paigaga seotud.
Airi Rütter on küll mõnel akadeemia vilistlaste kokkutulekul käinud, kuid uued hooned ei ärata tema sõnul mälestusi.
“Meie ühiselamu oli just vana Ugala ehk Koidu Seltsimaja vastas. Alati, kui vaba õhtu oli ja kopik raha ka taskus, sai teatrisse mindud,” meenutasid Rütter ja Narits noorusaega Viljandis.
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
Koolipõlve nostalgia
Kui Airi Rütter 1970. aastal Viljandi Kultuurikooli koorijuhina ära lõpetas, asus sinna bibliograafiat õppima Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits.
Airi Rütter on küll mõnel akadeemia vilistlaste kokkutulekul käinud, kuid uued hooned ei ärata tema sõnul mälestusi.
“Meie ühiselamu oli just vana Ugala ehk Koidu Seltsimaja vastas. Alati, kui vaba õhtu oli ja kopik raha ka taskus, sai teatrisse mindud,” meenutasid Rütter ja Narits noorusaega Viljandis.
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
Oma kooliajast mäletavad nad Kirsimäe kohvikut ja seetõttu oli neile pisut võõrastav, et Pärimusmuusika Aidas asuv kohvik praegu sama nime kannab. Vana kohvik oli Lossi tänaval ja imearmas. See oli ajal, kui terves Viljandis oli vaid kaks kohvikut.
“Eesti on nii väike, et kultuuritöötajad on palju kokku puutunud ja tunnevad üksteist igal juhul, kuid väljasõidud on alati toredad,” nõustus Airi Rütter, et Viljandisse tulek oli õigustatud just Pärimusmuusika Aida valmimise tõttu. Viljandi kultuurikeskuse kolleegid lubasid aga peagi Jõgevale külla tulla, et renoveerimistööde osas maad kuulata.
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
Viljandi uus raamatukogu on valminud 2002. aastal. Ka Jõgeval pole uue raamatukogu ehitamise mõtet maha maetud. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul seisneb Jõgeva raamatukogu kurbloolisus aga selles, et Jõgeva on ainuke maakonnakeskus kogu riigis, kus ei asu maakonna keskraamatukogu.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
Kõik ministrid on lubadusi andnud
Jõgeva raamatukogu direktor Sirje Narits jutustas, et veetis tudengipõlves suure osa ajast Viljandi raamatukogu vanas hoones, kus praegu asub Paul Kondase keskus. “Kondase maja on niimoodi ümber tehtud, et mulle tuli tuttav ette vaid keerdtrepp,” tõdes Narits.
“See on põhjus, miks me oleme ainuke maakonnakeskus, kes pole saanud riigilt sentigi oma raamatukogu renoveerimiseks. Kõik, mis on Jõgeval seni tehtud, on tehtud linna rahadest, isegi mingit projektiraha pole me oma raamatukogule saanud. Lugematud ministrid, kes on viimaste aastate jooksul Jõgeva raamatukogu külastanud, on kõik andnud aina lubadusi, kõik on öelnud, et Jõgeva peab saama raamatukogu jaoks raha, aga siiani pole me veel midagi saanud,” rääkis Svjatõšev.
“Kui saame ka laenuraha, siis võime alustada hoone renoveerimist,” ütles linnapea. Samas on tema sõnul Jõgevale pakutud ka muid lahendusi, mille hulgas näiteks võimalus, et linn võiks edaspidi raamatukogule ruume rentida rajatava Selveri juurdeehitise teisel korrusel.
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
Kokkuvõttes kinnitas kultuuriosakonna juhataja Maie Puusepp, et Jõgeva kultuuriaasta tuleb hea. Airi Rütter täiendas teda repliigiga, et kultuuritöötajatele on kitsikus tuttav. Nad on inimesed, kes pole kunagi saanud laialt elada ega laristada ning oskavad seetõttu ka tänavu toime tulla.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA
Raamatukogu inimestele lähemale
Igal juhul tuleks raamatukogu tuua inimestele lähemale, kõlas kogu vestlusringi ühine seisukoht. Hea, kui raamatukogus oleks ka korralik kohvik, millest näiteks viljandlased praegu puudust tunnevad.
“Teie olete need, ilma kelleta me ei kujuta oma eluteed ette. Olete andnud panuse Jõgeva linna arengusse, teinud tublit tööd. Tänu teile, kes te ei loe tunde ja minuteid, vaid annate oma panuse hingest, on Jõgeva linn kogunud tuntust. Teie keskel olen ennastki alati tundnud omade keskel ja kodus, te olete suure hingega tegijad,” ütles linnapea Svjatõšev väljasõidu lõpul oma tänukõnes kultuuritöötajatele. Viljandis veedetud tööpäevale järgneb põhjalik analüüs ja kokkuvõtete tegemine juba Jõgeval.
JAANIKA KRESSA