Jõgeva linnavolikogu võttis möödunud nädalal vastu tänavuse kolmanda lisaeelarve, millega kaetakse linna kultuurikeskusele uue ja praegusest kaasaegsema välilava projekteerimise kulud. Välilava projekti koostamiseks eraldati 10 000 eurot, lava ehitamise eeldatavataks maksumuseks kujuneb linnavalitsuse hinnangul kuni 65 000 eurot.
Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul on kultuurikeskuse renoveerimise käigus käesoleva sajandi algul ehitatud välilava tänaseks ajale jalgu jäänud. “Kui välilava 2000. aastal ehitati, oli ta väga ajakohane,” lausus linnapea. “Praeguseks on aga olukord selles mõttes muutunud, et lava katus ja põrand on väga kehvas seisus ning seetõttu ei soovi suveteatrid ja bändid seal enam esineda.”
Eeldatav maksumus kuni 65 000 eurot
Linnavalitsuse ettepanekul tutvus lava hetkeolukorraga ka kultuurikeskuse renoveerimise projekti koostanud arhitekt Tõnis Tarbe. “Arhitekt koostas meile seejärel ka uue välilava esialgse eskiisi,” ütles Aare Olgo, lisades, et Tarbe eskiisil toodud lava väljanägemine ei ole loomulikult lõplik, sest projekteerija tuleb alles leida.
Uue välilava projekteerimine maksab linnavalitsuse hinnangul kuni 10 000 eurot. Maksumusest suurema osa (7115 eurot) katab linnale kuulunud kinnistu Estakaadi 3 müügist järelejäänud summa, ülejäänud osa (2885 eurot) tasutakse linnapea sõnul finantstehingute arvelt. “Euribor on odavnenud ning seetõttu on linnal tulnud laenumakseid planeeritust vähem tagasi maksta,” selgitas Aare Olgo.
Linnavolikogu liikmete küsimustele vastates lausus linnapea, et välilava ehitamise eeldatav maksumus võiks olla 60-65 000 eurot. “Täpsem summa selgub hanke tulemusel,” ütles Aare Olgo. “Praegu seda raha järgmise aasta eelarvesse planeeritud ei ole, projekti valmimise järel avaneb meil tõenäoliselt võimalus finantseerida seda eelarvesse ületuleva jäägi arvelt.”
Eelmisel kümnendil on koostatud kogu kultuurikeskuse ümbruse lahenduse eskiis, mis linnapea sõnul vajaks uuendamist. “Eskiisist oleme me lähtunud kultuurikeskuse ees oleva ala ning Sauna tänava äärde jääva ala väljaehitamisel,” selgitas linnapea. “Selle kohaselt on õiges kohas ka kultuurikeskuse pargis asuv laste mänguväljak, mida on vaja vaid täiendada. Ka tänavu suvel pargis renoveeritud kõnnitee paikneb nüüd just eelprojektis soovitatud kohas. Parki on loomulikult ette nähtud veel kõnniteid ning planeeritud on ka muldkeha kõrgendus, mille nõlval istudes oleks inimestel võimalik jälgida välilaval toimuvat. Muldkeha eemärgiks on ühtlasi ka häälelainete juhtimine, et pargis toimuv ei häiriks kõrval asuva elamukvartali rahu, samuti loob see paremad eeldused pargiala piiramiseks.”
Prioriteet põhikooli renoveerimine
Volikogu istungil tõusetus ka linnas toimuvate kultuuriürituste vähese külastatavuse ning linnast lahkunud suurürituste probleem. “Linnapea on oma Linnalehes ilmunud artiklis välja toonud, et rahvas ei käi Jõgeva linnas toimuvatel kultuuriüritustel. Samuti ei toimu linnas enam Jõgevatreffi ja Küüslaugufestivali. Milline on selles valguses selle investeeringu mõttekus?” küsis linnavolikogu liige Priit Põdra.
“Investeeringu mõte on just selles, et tuua linna suurüritusi,” vastas linnapea. “Linnas toimub väga palju üritusi, aga samas on nende täituvus küllalt väike ja põhjenduseks on toodud, et puuduvad just suurüritused. Välilava üheks mõtteks olekski see, et saaks seal suuremaid üritusi ning suveteatrite etendusi korraldada. Järgmiseks aastaks on näiteks linna jaanituli planeeritud varasemaga võrreldes hoopis suuremas mahus ning ette valmistatakse veel üht üritust, aga kõigest ei saa praegu veel rääkida.”
Lõpphääletusel eelnõule ainsana vastuhääle andnud linnavolikogu IRL-i fraktsiooni liige Priit Põdra märkis oma sõnavõtus, et Jõgeva linna järgmise aasta prioriteet peab olema põhikooli renoveerimine. “Ei tohi juhtuda, et põhikool tuleb selle võrra kehvem, et me oleme ette võtnud ka muid lisategevusi, mille me võiksime edasi lükata nendesse aegadesse, kui me oleme sajandi esimese poole suurima objekti võimalikult väärikalt valmis saanud,” lausus Põdra.
Lisaks tuleks opositsioonisaadiku sõnul linna kultuurielus panustada vormi asemel rohkem sisusse. “Ma ei usu, et keegi tuleks kultuuriüritusele ainult sellepärast, et meil on uus lava,” lausus ta. “Kõigepealt tuleb tegeleda sisuga ning alles siis vormiga. Võtame eeskujuks Tartu või Tallinna, kus panustatakse inimestesse, mitte karpidesse. Kultuuriinimestele antakse vanadesse tööstushoonetesse tühjad pinnad, kus pole mitte mingisuguseid tingimusi, aga inimestel on vaba voli tegutseda ja just seal hakkavad sündima huvitavad asjad.”
MATI ALEV
