Hiljuti heitis Riigikontroll oma koostatud aruandes omavalitsustele ette liiga hoogsat laenamist. ?Lühiajalised varad ei ületa lühiajalisi kohustusi, see aga näitab, et omavalitsustel ei ole halvemateks perioodideks tekkinud rahalist tagavara,? seisab aruandes. Riigikontrolli kinnitusel tuleb jälgida ka omavalitsuste kontrolli all olevate sihtasutuste ja äriühingute laenukoormuse pidevat kasvamist.
Milleks siis üldse laenatakse? ?Näiteks selleks, et peatada vanade asjade kiire lagunemine, lõppkokkuvõttes on see oluliselt odavam, sest ehitusmaterjalid ja teenused kallinevad,? selgitab Viktor Svjatõsev. ?See kallinemine on tegelikult loomulik, sest me oleme nüüd Euroopa Liidus ja lihtsalt palju raha liigub turul. Niisugune olukord valitseb terves riigis ja eks need tendentsid on jõudnud ka Jõgevale.?
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi kinnitusel on Jõgeval kombeks, et laenu võetakse ainult investeeringuteks ning jooksvateks kuludeks ei laenata kunagi. Ta on veendunud, et pangalaenu võtmine praegustes oludes on igal juhul mõistlik, kui sellega osatakse piiri pidada. Õigeaegne investeering on linnapea sõnul aga pigem kokkuhoid, sest lagunevad asjad tuleb kiiresti renoveerida, samuti vajalikud uusehitised rajada.
?Seejuures tuleb alati hoolikalt kalkuleerida, milleks laenata. Laenud, mis võetakse, on eelnevalt volikogu poolt heaks kiidetud, projektid on kooskõlastatud. Laenu tagasimaksmine aga planeeritakse linnaeelarvesse ja see ei saa lihtsalt ära kaduda, nagu eraisiku kuusissetulekuga halval juhul juhtuda võib,? räägib Svjatõsev.
Tema juhitav valitsuskoalitsioon on oma prioriteedid selgelt sõnastanud, nendeks on haridusasutused ja linna heakord ehk tänavad. ?Nende jaoks oleme võtnud laenu ja võtame veel,? lubab linnapea.
Lasteaiad ja linnatänavad
Jõgeva linn on tänavu laenu võtnud 12 miljonit krooni. Pool sellest on läinud Jõgeva staadioni ehitusse. Staadion on linnapea sõnul läinud kokku maksma 17 miljonit, millest Eesti Vabariik on lubanud 10 miljonit omapoolset osalust.
Hulk raha läks Jõgeva Ühisgümnaasiumi hoone renoveerimisele, mille jaoks saadi 2,9 miljonit krooni KOIT-kava raames, kuid mille kogumaksumus läks kordades kallimaks. ?Kallinemine oli tingitud just sellest, et jäime viimaste objektide hulka, kuid tulemus on hea: Jõgeva Ühisgümnaasium on saanud renoveeritud fuajee, aula ja võimla, mis siiani oli masendavas olukorras,? räägib Svjatõsev.
Linna omaosalus oli suur lasteaia Rohutirts hoone renoveerimisel. Hoone soojustati, renoveeriti küttesüsteemi, uuendati valgustust. Lasteaedade uuendamisega on Jõgeval kavas jätkata ka järgmisel aastal.
Üle kahe miljoni krooni laenurahast on Jõgeva linn tänavu investeerinud tänavatesses. Väga kallist tehnoloogiat pole Svjatõsevi sõnul mõtet igal pool rakendada, näiteks nendes piirkondades, kus lähiaastatel on plaanis vee- ja kanalisatsioonitrasse rajada või renoveerida.
Paari aasta eest rajatud veepuhastusseadmed, mis tollaste hindade juures läksid maksma 30 miljonit krooni, oli linnapea kinnitusel tööde esimene etapp. Sellega peatati reovee jooksmine jõkke. Trasside renoveerimine ehk järgmine etapp, mis hõlmab jõe ja raudtee vahelist osa ja kesklinna, on ootamas oma järge.
Jõgeva linn on küll liitunud Põltsamaa ja Pedja vesikonna veemajandusprojektiga, kuid paistab, et seesama hindade kallinemine on teinud korralikku laastamistööd ka selle projekti kallal. Paljud tööd on läinud kümneid kordi kallimaks, kui neid esialgu planeeriti, ning edasi lükkunud.
Põltsamaa ei laena ennast kinni
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul pole omavalitsustel just palju võimalusi, kuidas olukorda parandada. Tuleb kas investeerida eelarvest, võtta laenu või moodustada äriühinguid, kelle kaudu ikkagi laenu võtta. ?Asju, mis vajavad tehnilist korrastamist, on palju. Kuni katused läbi jooksevad ning koolides ja lasteaedades pole õigeid olmetingimusi, tuleb omavalitsustel olukorra parandamiseks kasutada kõiki võimalusi,? kinnitab Aiaots.
Samas tuleb Aiaotsa sõnul laenu võttes alati kaaluda, millised on riskid. Põltsamaa linnal on hetkel peal kolm laenu, kokku 23,5 miljonit krooni. Nende tagasimaksed lõpevad 2021. aastaks, kuid loomulikult tuleb vahepeal juurde laenata.
?Alati tuleb vaadata, et ennast kinni ei laena, igapäevaeluks peab ka raha jääma,? selgitab Aiaots. Seni võetud laenuraha on linnapea kinnitusel Põltsamaa linnas kulunud remonttöödele. Remonditud objektide hulgas on biopuhasti, hooldushaigla, kultuurikeskus, linnavalitsuse hoone ning linnatänavad, põhiliselt kõnniteed.
JAANIKA KRESSA
