|
|
Esmaspäevast ühines ka Jõgeva haigla e-tervise süsteemiga, mis tähendab, et patsient ei pea enam eriarstide juurde või ka kaugemale konsultatsioonile minnes paberipatakat ega röntgenipilte kaasa tassima, kõik väljavõtted haiguslugudest on arstidele kättesaadavad arvutist. |
Kui inimene satub oma haigusega näiteks Eesti teises otsas arsti juurde, saab tohter e-tervise pangast kõik vajaliku teada. Patsient ei pea kartma, et tema haiguslooga tutvub internetis suvaline inimene või et haiglas töötav naaber saab kõike lugeda.
Turvalisem kui paber
SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi sõnul on e-tervise süsteem turvalisem kui senine paberimajandus. “Programmidel on ka andmekaitsespetsialistid oma silma peal hoidnud. Kogu haigla arvutivõrk sai uue tulemüüri,“ lisas ta.
Haiglajuhi kinnitusel saavad arvutiprogrammile ligi ainult volitatud isikud oma paroolidega, volitused on antud neile töökohast lähtudes. Nn operaatoreid, kes näevad kogu programmi, on väga vähe. “Mida näeb arst, seda ei näe registraator,“ lisas ta.
Tema sõnul on kõik arvutiprogrammi sisenemised fikseeritavad kuupäevaliselt, kellaajaliselt ja isikuliselt. “Kohe on näha, kes on kusagilt midagi vaadanud või lisanud,“ tõdes ta.
Üleminek uuele süsteemile läks maksma ligi miljon krooni. Selle raha eest sai haigla arvutiprogrammi Liisa, milles andmeid sisestada, uued arvutid, monitorid. Samuti on töötajate koolitamiseks kulutatud 70 000 krooni.
Arsti juures kulub rohkem aega
E-tervisele üleminek tähendab, et haiglal peab olema adekvaatne arvutiprogramm ja andmete töötlemine, et saata andmed üle-eestilisse teabepanka.
28. septembrist algas Jõgeva haiglas töö arvutiprogrammiga Liisa. “Töötajaid on küll koolitatud, kuid üks asi on vaadata arvutiekraani koolitusklassis, teine asi aga ise oma igapäevaseid asju arvutisse sisestada ja sealt ka andmeid saada,“ rääkis Põdder.
Tema sõnul läheb meditsiinitöötajatel patsientidega pisut rohkem aega. “Palume inimestel olla kannatlikud, sest töövilumuse tekkimiseni läheb pisut aega ja kõik protsessid kulgevad seetõttu aeglasemalt kui varem. Ajuti võib midagi arvutiekraanilt üldse ära kaduda ja selle tagasisaamine võtab aega. Võib tekkida probleem, et ei saa arvutiprogrammis edasi ning vastuvõtu ajal tuleb võtta telefon ning helistada tehnilisele toele.“
Tugi probleemide lahendamiseks on haiglal olemas. Neli Jõgeva haigla töötajat on saanud põhjaliku väljaõppe ning suudavad kolleege aidata. Lisaks oma maja koolitatud asjatundjatele on esimestel päevadel Jõgeva haigla meditsiinipersonalil abiks ka arvutiprogrammi väljatöötajad.
See veab pikemaks registratuuris veedetava aja ning ka arsti vastuvõtu. Põdderi sõnul näitas ühe suure haigla lastekliinikus e-tervise süsteemi rakendamine, et uue programmi käivitamisel suudeti tunnis vastu võtta varasema nelja lapse asemel kaks. Seega läks vastuvõtu kiirus esialgu küll kaks korda väiksemaks, kuid arstid saavutasid kiiresti vilumuse.
Põdder ei välista esimestel nädalatel ka Jõgeva haiglas arstide uste taga järjekordi. Juhataja palub inimestelt juba ette rahu ja kannatlikku meelt ning mõistmist, sest ka arstidel on esialgu väga raske uue asjaga harjuda.
Veel tähendab uue programmi töölehakkamine seda, et laborist hakkavad analüüside vastused samuti kiiresti liikuma ehk kui perearst tellib analüüsi, saadab ta patsiendi haiglasse. Vereanalüüs läheb laborisse ning sellel hetkel, kui analüüs on valmis, saab ka arst vastuse.
Tuleva aasta algusest käivitub ka e-retsept, mis tähendab, et patsient ei saa enam arsti käest paberil retsepti, kõik on arvutis.
iii
HELVE LAASIK
