Maja plekk-katte uuendas AS Cobra Grupp, selle töö tellis ja rahastas Muinsuskaitseamet. Seda kahes jaos: kevadel anti vana, 1928. aastal tsinkplekiga kaetud maja katuse mahavõtmiseks ja uuega asendamiseks 180 000 krooni ning hiljem lisandus sellele veel 250 000 krooni maja plekk- kattega ümbritsetud ülakorruse seinte remontimiseks. Kokkuleppe kohaselt saigi maja jaanipäevaks uue katuse ning detsembriks hoone ülemise korruse seinad uue plekk-katte.
?Jõgeva linnasüdamest on säilinud pärast 1941. ja 1944. aasta suurpommitamisi väga väike osa. Linna kolm hoonet, kus on säilinud nende omaaegne maht, proportsioonid ja omapära, on võetud muinsuskaitse alla. Nendeks on arhitekt Arnold Matteuse projekti järgi ehitatud pangahoone, Suur tänav 18 asuv elu- ja kauplustehoone, sellest üle tee asuv maja nr 17, kus enne Jõgeva uue haigla ja polikliiniku valmimist tegutses linna polikliinik, ning Betti Alveri maja, mille restaureerimine lõppes veidi enne poetessi sajanda sünniaastapäeva ja muuseumi avamise tähistamist eelmisel sügisel,? selgitas Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere.
Restaureerimistöödeks 1,3 miljonit krooni
2003. aastal sai muinsuskaitse all olev Jõgeva Pangahoone välisseinte krohviparanduse ja algsega sarnase värvkatte. ?Nii mõni teinegi Jõgeva miljööväärtuslik maja on väärt, et säilitada tema algupärane välimus. Minu arvates segab Jõgevale omase, kunagise Suure tänava esialgset väljanägemist tänavajoonest kaugemale ehitatud ja ehitatavad hooned, näiteks Säästumarket ja peagi sellele tänavale rajatav Maxima kaubanduskeskus. Ajaloolise tänavapildi säilitamiseks võiks uus hoon asuda ju päris tänava ääres, parkimisplatsid võiksid jääda aga tagaplaanile. Samuti on võõrastav praegune trend panna vanadele puithoonetele aknajaotuseta plastikaknad – need ju ei sobi sellistele majadele,? nentis muinsuskaitseametnik Sille Raidvere ja lisas: “Jõgevamaa kinnismälestiste avarii-restaureerimise ja projekteerimistöödeks oleme saanud tänavu pisut üle 1,3 miljonit krooni. Muinsuskaitse all olevate kinnismälestiste valdajatel tasuks meiega rohkem suhelda. Ehk saaksime avariililises olukorras oleva muinsusväärtusega hoone säilimiseks taotleda Muinsuskaitseametilt ka rahalist toetust.?
Kuigi muinsuskaitse alla kuuluva kinnisobjekti säilimine esialgsel kujul on eelkõige omaniku kohustus, saab mõningast rahalist toetust taotleda ka muinsuskaitseametist. Seda võimalust võiks ju proovida näiteks Suur tn 17 hoone omanik, sest praegu pole maja vihmaveesüsteem päris korras, fassaadi vasakpoolse osa katustelt valgub vesi maja vooderdise vahele ja mädandab puitseina.
Kuuliaugud katuses ja seintes
Jõgeva maakond sai Muinsuskaitseametilt siin asuvate kinnismälestiste avarii-, restaureerimis- ja projekteerimistöödeks 1,319 miljonit krooni. Tänavu eraldati raha kümne objekti tarvis. Kopsakam osa sellest läks Võisiku mõisa kabeli restaureerimiseks (354 000 krooni). Roela mõisa moonakatemaja katuse restaureerimiseks anti 300 000, Laiuse kalmistu kahe värava ja Torma kalmistu kabeli interjööri restaureerimise jaoks kummalegi sada tuhat ning Jõgeva ühe omapärasema, Arnold Matteuse projekti järgi ehitatud pangamaja kõrval asuva puithoone katuse ja fassaadide plekk-katete remondiks 430 000 krooni.
Novembri viimasel päeval andis Jõgevamaal restaureerimistöödeks litsentsi omava ASi Cobra Grupp juhataja Juhan Algus tehtud töö hoonet haldavale ASile Jõgeva Elamu üle. ?Korralikult tehtud,? tõdes Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere ja nentis, et hoone esialgsel kujul säilimiseks on ülimalt oluline vett pidav katus. Sõjaaegsete kuuliaukudega plekk-kate sai nüüd korda, kuid vahetamist vajavad ka maja mõned palgid ja osa laudvooderdist.
ARDI KIVIMETS
