Apteegihooneks ehitati ühekorruseline puumaja, selle hoovil oli kivikeldriga puust elumaja, pesuköök, aidad ja tallid. Apteegimajal oli kaks sissepääsu: raudtee poolsest otsast pääses apteeki, teisest uksest rohukauplusse.
1904. aastal avati apteek siin Kursi apteegi haruettevõttena, 1908. aastal kolis aga kogu Jaukerite pere Jõgevale ja Kursi apteek suleti.
Ludvig Adolf Jaukeril ja tema abikaasal Margarete Emiliel (neiuna Denisson) oli kolm last: 1904. aastal sündinud Harald Hugo August, 1906. aastal sündinud Renata ja 1909. aastal sündinud Frank Herman Eduard.
Vanim poeg isa jälgedes
Perest ja laste edasisest käekäigust on andmeid vähe. Rohkem on teada vanemast pojast Haraldist, kes isa elukutse valis.
Harald Jauker lõpetas 1923. aastal Tartus gümnaasiumi ja astus 1924. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kus õppis keemiat. 1925. aastal läks üle rohuteaduse osakonda, mille lõpetas 1928. aastal cum laude. 1929. aastal omandas magistrikraadi.
Pärast ülikooli lõpetamist asus noor haritud mees tööle Jõgeva apteeki ja alates 1932. aastast töötas selle juhatajana. 1935. aastal valiti ta rohuteadlaste koja nõukokku.
Ajaleht “Uus Eesti” kirjutab 1937. aasta 25. mail, et Harald Jauker esitas Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale töö teemal “Metüülalkoholi esinemisest ja määramisest käärimisproduktides”, mille kaitsmise järel omistati talle farmaatsiadoktori kraad.
Harald Jauker võttis osa ka Jõgeva alevi volikogu tegevusest. 1930. aastal kandideeris ta volikokku majaomanike ja kinnisvara pooldajate rühma liikmena.
Koos venna Frankiga ehitasid nad puumaja koos kõrvalhoonetega Aia ja Kesk tänava nurgale. Ka see oli ehitatud apteegiks ja pärast sõda hakkaski seal apteek tööle. 1939. aastal lahkus aga kogu Jaukerite pere Saksamaale.
Järgnevalt oli Jõgeva apteegi töö seotud Amanda Utsari nimega. Ta tuli Jõgevale 1940. aastal, kui apteegimaja Suur tn 2 veel alles oli. 1941. aasta juulis, kui Jõgevale jõudsid Saksa väed, oli linnas pommitamine ja suured tulekahjud. Hävis kogu südalinn, ka apteek.
Amanda Utsar (neiuna Klaarman) oli sündinud 1907. aastal Tartumaal. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus Tartu Ülikoolis rohuteadust õppima ja töötas juba õppimise ajal ülikooli apteegis. Töötas pärast ülikooli lõpetamist Tartu Maarja apteegis ja Võru Vanas apteegis. Enne Jõgevale tulekut oli lühikest aega Kambja apteegi juhataja.
Juulis 1940 asus Amanda Utsar tööle Jõgeva apteegi juhatajana, kuid Saksa okupatsiooni ajal viidi ta retseptari ametikohale.
Apteek on sunnitud kolima
Kui 1941. aasta suvel Jõgeva kesklinn põles, hävis nii apteegimaja kui selle sisustus. Ka paljud endised apteegi töötajad olid siit lahkunud. Ümbruskonna apteekidest otsiti kokku tööriistu ja abivahendeid. 1944. aastal suudeti vajalik asutus Jaukeri poegade majas Aia tn 2 avada. Juhatajaks sai Amanda Utsar, töötajaid oli kokku viis.
Apteegi kasutusse anti maja esimene korrus, mis selleks hästi sobis. Kuid raskusi oli kauba saamisega. Seda toodi rongiga Tartust, mõnikord sai kasutada ka teiste asutuste autosid. Mürke ja piiritust pidi apteegi juhataja isiklikult rongi reisijatevagunis tooma, selliseid aineid kaubavagunisse ei usaldatud.
20. sajandi alguses algas Jõgeval, mis tollal kandis nime Laisholm, vilgas ehitustegevus. Valmisid kauplused ja ettevõtted. 1903. aastal sai Kursi apteeker Ludvig Jauker loa ehitada Jõgevale apteek, mille asukoht oli raudtee lähedal praeguse Suure ja Kesk tänava nurgal, kus praegu on B. Alveri park.
EVI TÄHT, kauaaegne Jõgeva apteegi töötaja
