Kui 12 noormeest, kes tänavu sügisel pärast põhikooli lõpetamist Luua metsanduskooli metsamasina juhiks õppima tulid, esimest korda oma kursusega kokku said, leidsid nad endi hulgast ka tütarlapse. Siiski polnud tegemist uksega eksinud maastikuehituse õpilasega, vaid metsamasina juhi eriala oligi valinud üks tüdruk.
Metsanduskooli metsamasinate vanemõpetaja Andres Müürisepp mäletab, et mõni aasta tagasi astus samale erialale veel üks tütarlaps, kuid tema lahkus koolist juba septembris. “Küllap ta sai aru, et see eriala pole ikkagi tema jaoks,” nentis õpetaja.
Tormast pärit Janet Simo on esimese poolaasta edukalt vastu pidanud ja ei kavatse kooli pooleli jätta.
Eeskujuks sama ametit pidav isa
Metsamasinate erialani jõudis Janet isa eeskujul, kes töötab langetusmasina juhina. Tüdruk oli temaga lapsest saati väga sageli tööl kaasas.
“Mul on tõesti suur huvi masinate vastu. Muidugi on ka kahtlejaid, et kas ma üldse kooli lõpetan. Eks kolme aasta pärast näeb,” rääkis Janet.
Kokkuveomasina kangid saavad õppurid enda kätte alles kevadel. Seni tuleb arvutiimitaatoril n-ö kuiva trenni teha ja teooriat õppida. “Kõik, mis siin õpetatakse, on minu jaoks väga põnev,” kinnitas Janet Simo.
Esimesel kursusel õpitakse väga palju reaalaineid, samuti peab tundma mootori ehitust ning oskama masinaid omavahel võrrelda. Aprillis tuleb tulevastel masinameestel ka saepraktika, see tähendab, et noored peavad oskama puid langetada ning saage tunda. “Kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Sellepärast on oskus saagi käsitseda ja puid langetada meile kõikidele hädavajalik,” rääkis Janet.
Kolmes vahetuses tööd ei karda
Mais minnakse kokkuveomasinatega platsi peale. Teisel kursusel on kavas päris palju praktikat. Kindlasti tahaks Janet ka välispraktikale minna. “Isa on lubanud mind kaasa võtta. Ta käib enamasti Venemaal. Kõige kaugem koht, kus ta töötas, on Siberis. Minu jaoks on see kõik väga põnev ja huvitav,” lisas ta.
Puuliikide tundmise eksam on tüdrukul juba tehtud. Samuti tuleb tunda metsatüpoloogiat ja taimi. “Meil on väga tugev õpetaja, Ülle Käärik. Tema juba kellelgi niisama n-ö lati alt läbi pugeda ei lase,” rääkis Janet. “Enne, kui puuliigid selged, keegi meid sae ega masinatega metsa ei lase.”
Samuti õpetatakse koolis väga hästi tehnikat tundma. Väikeste vigade pärast ei hakka keegi firma esindust metsa vedama, need rikked tuleb metsamasina juhil endal kõrvaldada. Ka seda tööd Janet ei karda. Kolmas kursus tähendabki peamiselt praktikat ja seda ootab tüdruk juba praegu.
Kolmes vahetuses töötamist, öö läbi üksi metsas olemist, seltsiks ainult masin ja metsloomad, Janet enda sõnul ei karda. “Ma olen vara hommikul tõusnud ekstra sellepärast, et isaga metsa kaasa minna ning seal huvitav päev veeta. Kui töö sind huvitab ja sa seda naudid, harjub ära ka kolmevahetuselise tööga,” ütles ta.
Väga paljud Janeti klassikaaslased jätkasid õpinguid gümnaasiumis, mõned üksikud valisid ka kutseõppeasutuse, kuid Luuale tuli vaid tema.
Fotoaparaat alati metsas kaasas
“Keegi minu tuttavatest pole varem Luual metsamasinate eriala õppinud, küll aga metsandust,” ütles ta.
Janeti hobiks on fotograafia. Metsas käies on tal alati fotoaparaat kaasas. “Kui ma langil midagi huvitavat näen, siis nii palju aega ikka on, et pilt ära teha,” tõdes ta.
Tööle kavatseb ta minna kõigepealt isa lähedale. “Soovin, et ta hoiaks ikka silma peal ja nii saan ma kogemusi. Küllap nii arenen kiiremini,” märkis tüdruk.
Kogu eluks Janet Simo metsamasinate peale töötama jääda ei kavatse. “Plaanis on edasi õppida kas ärindust või metsandust. Kunagi võiks ka oma firma peale mõelda, eks seda näitavad aastad. Metsandus on minu jaoks väga huvitav ala,” kinnitas ta.
Väljaõppinud mehed oma erialal tööle ei hakka
Luua metsanduskooli metsamasinate vanemõpetaja Andres Müürisepp ütles, et enamasti ongi metsamasina eriala rühmades 12-13 õpilast. “Ideaalne oleks 8-10 õpilasega rühm,” nentis ta.
Müüriseppa teeb aga murelikuks see, et väga paljud metsamasina eriala lõpetanud noored sellel alal tööle ei hakka. “Rohkem puudutab see küll pärast põhikooli meile tulnud noormehi. Oleme püüdnud analüüsida, miks see nii on, kuid probleem on keeruline ja ühest vastust pole,” rääkis ta.
Osa noormehi läheb koolipingist vahepeal ka aega teenima, sest 21 aastaseks saanutele enam ajapikendust ei anta. Õppeaja lõpuni võiks neile tegelikult ajapikendust anda, kuid paraku ei taha kaitseressursside amet seda teha. Metsamasinaõpe on väga kallis ja kui aasta jääb vahele, siis kulub kooli tagasi tulles tükk aega, enne kui käsi kangi peal liikuma hakkab.
Et koolil on nüüd neli langetus- ja kolm kokkuveotraktorit, siis on kadunud vajadus praktika ajal kolmes vahetuses töötada. “Kolme vahetust on aga vaja sellepärast, et kui koolilõpetajad tööle lähevad, ootab neid sageli selline elu. Kui nad koolis pole praktika ajal näiteks ööpimeduses töötanud, siis võivad nad lihtsalt šoki saada,” rääkis Müürisepp.
Keerulisem on koolil olukord kokkuveotraktoritega, sest kolmest jääb õppetöös väheks. “Nüüd ongi küsimus selles, kas traktoreid on vähe või õpilasi liiga palju,” märkis õpetaja.
Võimalik korraldada ettevalmistuslaager
Kuidas võtta kooli vastu ainult need noored, kes valitud erialale ka truuks jääksid, on kooli jaoks küsimuste küsimus. “Praegu on meil küll kasutusel testid, kuid need paraku kõike ei näita. Vestlusvoorus püüab inimene jätta võimalikult hea mulje, see võib aga olla petlik. Oleme mõelnud sellele, et peaks testima õpilaskandidaatide mõtteloogikat ja käteosavust. Selleks tuleks mõelda välja vastavaid harjutusi. Ka on pakutud välja idee korraldada metsamasinajuhi kandidaatidele ettevalmistuslaager, kus kõik õppima tulla soovijad peavad osalema. Laagris saaks anda neile spetsiifilisi ülesandeid ning seejärel valida välja just need noored, kelle puhul tõesti tundub, et töö neile sobib ning nad lähevad ka pärast lõpetamist valitud erialale tööle,” rääkis Andres Müürisepp.
Osa noori jääb pärast kooli lõpetamist üldse koju, osadel on töötasule niivõrd kõrged ootused, et kui nad seda palganumbrit tööandjalt välja ei räägi, loobuvad nad üldse tööleminekust.
Samuti on vanemõpetaja tähele pannud, et osa noori inimesi kardab paaniliselt vastutust. “Kooli lõpetades nad tajuvad, et seda, mille eest tuleb tööelus vastutama hakata, on ikka väga palju. Kui seni pole harjutud enda eest vastutama, siis langetusmasin on tõepoolest väga kallis tööriist ja mõned löövadki kartma ega julge endale seda koormat kaela võtta,” tõdes ta.
Müürisepa hinnangul ei mängi vanus põhilist rolli. Juba 18-19-aastane peaks olema suuteline ka vastutama. Ja kui ta oma tööd hästi tunneb, siis ei tohiks olla probleemi. Pigem on tema sõnul küsimus isikuomadustes.
Ala on keeruline, väga palju sõltub ka ilmast ning majanduslikust olukorrast. Sügisel, kui tugevalt sajab ja on porine, ei saa metsa lõigata. Samuti ei võeta metsa kuigi palju maha siis, kui puidu hinnad on väga madalad. Kui pole aga tööd, pole ka sissetulekut, ja inimesed on hädas. Kõiki kitsaskohti on võimalik mingil kombel lahendada. Lahendused on alati olemas, küsimus on aga, kuidas nendeni jõuda.
i
HELVE LAASIK
