Möödunud nädalal oli politsei eriline tähelepanu pööratud jalgratturitele. Kontrolliti turvavarustuse õiget kasutamist ning nädala jooksul selgus, et enamikel ratturitest pole oma sõiduvahendile ega endale nõuetekohast turvavarustust soetanud.
“Miks sul kiivrit pole?” küsitakse kergliiklusteel jalgrattaga sõitnud 12-aastaselt poisilt. “Ema pole ostnud,” kõlab vastuseks. “Kas sa tead, et sina pead jalgrattaga sõites kiivrit kandma,” kõlab uus küsimus. “Tean küll, koolis räägiti, aga ema pole ostnud,” vastab poiss järjekindlalt. “Kas emale oled ütelnud, et sul on jalgrattaga sõitmiseks kiivrit tarvis?” päritakse seejärel. “Olen küll, kuid ema ütles, et praegu pole selle jaoks raha,” vastab poiss. See on vaid üks tüüpiline näide sadadest juhtumitest, kus noorel jalgratturil pole nõuetekohast turvavarustust.
Paarikümneeurone väljaminek koormav
Linnapildis näeb enamikku igas vanuses jalgrattureid kiivrita, kuid liiklusseaduses on kirjas, et jalgratturil, kes on noorem kui 16-aastane, on see peakate kohustuslik. Kiivrit oleks tegelikult hea kanda ka kõigil jalgratturitel, sest õnnetusse sattumisel on pea meie kõige haavatavam koht. Paraku pole see seadus ja teadmine veel kõigile piisavalt kohale jõudnud ning kuni paarikümneeurone väljaminek tundub lapsevanematele olevat raskemaks koormaks kui lapse sandistumine võimaliku õnnetuse korral. Jõgeva liikluspolitseinikud kinnitasid, et kiivrit kantakse üsna juhuslikult. Patrullpolitseinikud Riin Tamm ja Kaigo Ottenson tõdesid, et peaasjalikult kannavad kiivrit tüdrukud, poistel on see harvemini peas.
“Täisealised on vastakatel seisukohtadel – osad peavad kiivri kandmist vajalikuks, teised mitte. Nõustun, et igas olukorras ei saagi kiiver olla võluvitsaks, mis ratturi ohutuse tagab, aga politseitööd tehes näen, et Lõuna-Eestis on liigagi paljude jalgrattaga juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjeks rasked peavigastused, mida võinuks kiivri kandmisega leevendada või lausa vältida,” kommenteeris olukorda Jõgeva politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Kajar Pent.
Iga puuduva helkuri eest tingimata ei trahvita
Kiivri kandmise kohustusega võrdselt on üsna kehvas seisus ka jalgrataste turvavarustuse kasutamine ja tehniline seisukord. Sageli puuduvad ratastel ees valge ja taga punane helkur ning paljud ei tea, et pimedal ajal peavad helkureid asendama sama värvi laternad.
Möödunud nädalal Jõgeva maakonnas läbi viidud kampaania ajal iga puuduva helkuri pärast trahvi tegema ei hakatud.
“Iga rikkumist hinnatakse eraldi, aga käitumise mõjutamisel tekib päevakorda trahvi kirjutamine juhul, kui varasem preventiivne vestlus ei ole tulemusi andnud ja tegu on korduva rikkumisega,” kommenteeris Kajar Pent.
Jõgeva patrullpolitseinik Kaigo Ottenson selgitas, et mõistlikum on kutsuda helkuriteta sõitva jalgratta juht korrale ning soovitada tal esimesel võimalusel rattale vajalikud helkurid ja tuled muretseda, sest minimaalne trahvisumma helkurite puudumise eest on 12 eurot ja selle raha eest saaks osta endale nii helkurid kui ka tuled.
Jõgeval skate-pargis trikitavate ratturite sõiduvahenditel pole helkurid ja tuled just kõige levinumad lisad. Ka on seal rampidel sõitvatel ratturitel harva kiivrid peas.
Eelmisel neljapäeval käisidki politseinikud skate-pargis ratturitele turvavarustuse kasutamisest rääkimas ning noored ise olid neid puudutavatest seadustest ja kohustustest huvitatud.
Skate-pargis kantakse kiivrit ja üldse turvavarustust valikuliselt. Trikirattaga sõitev Denis rääkis üleeile, et kannab kiivrit ja ka mõningaid kaitseid seetõttu, et Jõgeva skate-park on nii kehvas seisus, et kukkumine on peaaegu vältimatu. Trikiratastega sõitvad poisid tunnistasid, et alles eelmisel nädalal kukkus üks poiss end rambi kehva seisukorra pärast haiglasse. Ka samas, vestluse ajal jäi ühel trikitajal ratas rambiserva taha kinni ning poiss lendas kolinaga, nägu ees, rambilt alla. Õnneks oli hoog väike ja suuremaid vigastusi rattur ei saanud. Noormehel ei olnud aga õnnetuse hetkel peas kiivrit, puudusid ka muud kaitsed. Trikiratturid väitsid, et kobakate kaitsetega läheb rattaga trikkide tegemine keeruliseks ning hakkab ka kiiresti palav. Ülekuumenemine on mõneti isegi kukkumiste põhjustajaks.
Karistus liiklusreeglite rikkumise eest järgneb jalgratturile kindlasti siis, kui sõitja on alkoholijoobes. Möödunud nädalal tabasid Jõgeva politseinikud kolm joobes jalgrattajuhti ning nad said ka karistatud. Eelmisel aastal hukkus Lõuna-Eestis seitse ratturit ning liiklusõnnetuste põhjuseks oligi enamasti purjutamine.
“Ma karjun ka kõvemini, kui see kell tiliseb!”
Palju on kõneainet tekitanud seadus, mis sätestab, et jalgrattal peab küljes olema ka töötav kell. Enamik ratturitest pole seadusest isegi kuulnud ning need, kes teavad, et rattal kell olema peab, ei suuda seda klauslit tõsiselt võtta.
Üks eelmisel nädalal Jõgeva ja Painküla vahelisel kergliiklusteel rattaga liigelnud härra oli sellest seadusest kuuldes üsna hämmeldunud. “Mille jaoks seda veel tarvis on? Linnas pole ju kella nii või naa kuulda ja karjudes saan ma rohkem lärmi teha kui rattakella kõlistades,” väitis meesterahvas nördinult.
Vanemliikluspolitseinik Kajar Pent kommenteeris, et kella olemasolu on siiski vajalik. “Võiks ju küsida, et milleks sõiduautole signaal või rongile vile? Jalgrattaga liigeldes tekib sageli olukordi, kus tuleb endast teistele liiklejatele märku anda. Signaalkella kasutades saab rattur kaasliiklejaid hoiatada, et nad ratta lähenedes sellele ootamatult ette ei astuks ning sel ohutult mööduda laseksid,” lisas Pent.
Kampaania korras Jõgevamaal kinni peetud saja kuuekümnest jalgrattast vastas kõikidele nõuetele vaid kolmkümmend viis sõiduvahendit. Nendele panid politseinikud omaniku loal peale ka kleebise “Minu ratas on korras”.
Jõgevamaal läbi viidud kampaania statistika põhjal saab öelda, et nõuetele vastavad vaid viiendik jalgratturite sõiduvahenditest, mida on häbiväärselt vähe. Igaüks peaks hoolitsema, et tema sõiduvahend oleks korras ja vastaks nõuetele, sest igaühe isiklik panus hoiab ära liiklusohtlikke olukordi.
Jalgratturite turvavarustuse kontrollimise kampaania Jõgevamaal
Kontrollitud jalgrattureid 160
Nõuetele vastanud rattureid ja jalgrattaid 35
2011. aasta jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetused arvudes
Lõuna-Eestis jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetusi 59
Hukkunuid 7
Jõgevamaal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetusi 5
Hukkunuid 1
Allikas: Politsei
i
EILI KOITLA
