Jäätmete tekitajad on kohustatud need ise ladustama

Praegu jääb keskkonnaministeeriumi andmetel Eestis 25-30 protsenti jäätmetekitajatest väljaspool jäätmete kogumissüsteemi. On aga täheldatud, et tänase metsaaluse salaprügi olemasolu ei sõltu mitte prügilate arvust, vaid just nimelt sellest, kui paljud jäätmetekitajad on jäätmete kogumissüsteemiga liitunud.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek väidab, et senine jäätmete kogumispraktika on olnud paljukorteriliste majade elanike osas tunduvalt erinev kui eramute omanike puhul. Korterite elanikud on jäätmete kogumise süsteemiga kohustuslikult liidetud ja prügiveokulud tuleb neil tahes või tahtmata kinni maksta.

Eramaja omanik peab prügiveomaksu paljuks

Eramajade omanikke ei ole seni nii kohustuslikult jäätmete kogumise süsteemiga liidetud, seega võib öelda, et rikkam rahvas ei ole pidanud jäätmete tekitamise eest maksma. Mitmed pealinnas mitu miljonit krooni maksvaid maju omavad inimesed peavad paljuks suhteliselt väikest prügiveomaks, mis on kuni 100 krooni.

Praegu kehtivate seaduste järgi peetakse jäätmekäitluskulu vältimatuks eluasemekulu osaks.

“Seadusesättega, millega liidetakse tiheasustuse jäätmetetekitajad kohustuslikult jäätmete kogumissüsteemiga, jõuame sinnamaani, kus Soome oli juba 10 aastat tagasi, ” märkis Peeter Eek.

Pakendite müüjad peavad need ka tagasi võtma

Esimest jaanuarist 2005 hakkab kehtima ka uus pakendiseadus, millega soodustatakse pakendi või pakkematerjali ringlust ja taaskasutust. Selle järgi on pakendikasutajad või pakendikauba importijad ja turustajad ning müüjad kohustatud pakendi tagasi võtma, seda koguma ning ka taaskasutusse suunama

Peeter Eek tõi näite, et kui 1. jaanuarist viia kingakarp tagasi poodi, siis pood peab selle vastu võtma. Samuti on teiste pakenditega.

Kogu häda on selles, et taara vastuvõtupunkide vana süsteem on ajale jalgu jäänud, kuid uut pole veel looma hakatudki.

Seadused hakkavad aga toimima alles siis, kui kõik elanikud, ettevõtted, asutused ja omavalitsused selle südameasjaks võtavad.

Probleemiks on eestlaste väga halb seaduskuulekus. Kui näiteks 80 protsenti soomlastest on seaduskuulekad, siis eestlastest kehtib see ainult 20 protsendi osas, väidab Peeter Eek. Seetõttu on kohaliku omavalitsuse roll jäätmealase tegevuse korraldamise ja järelvalve osas eriti tähtis.

Piitsa ja prääniku süsteem

Pakendiseadusest tulenevalt korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil sellealast teavitamist ning pakendite ja pakendijäätmete kogumist, sortimist ja edasist taaskasutust.

Harri Moora Säästva Arengu Instituudist rääkis, et ELi jäätmepoliitika põhimõtte järgi on saastaja ehk jäätmetekitaja kohustatud ise ka jäätmekäitlusega seotud kulud katma. Pea kõikides Euroliidu liikmesriikides on loodud pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ning taaskasutamissüsteemid, kus keskne roll on ettevõtete loodud taaskasutusorganisatsioonidel. Ka Eesti joogitootmisfirmad kavandavad oma organisatsiooni loomist, siin ollakse aga veel võrdlemisi alguses.

Selleks, et suuremad pakenditootmisettevõtted oleksid huvitatud tagatisraha-organisatsioonist ja pakendite taaskogumisest, kasutab riik seadustega loodud nn präänikupoliitikat ja seda pakendiaktsiisi seaduse kaudu.

Nimetatud seadusega maksustatakse Eestis täidetud või siia imporditud ja ka taas sisseveetud alkoholi- ja karastusjoogipakendid, sealhulgas ka pudelid.

Kui need ettevõtjad aga korraldavad kasutatud pakendite ja ka pudelite taaskasutamise vähemalt 60 protsendi ulatuses, siis vabanevad nad pakendiaktsiisi maksmisest.

RAIVO SIHVER

blog comments powered by Disqus