Suve lõpus koduaias või suvilas lõket tehes visatakse puitmaterjali kõrval tulle ka kõiksugu muid, pealtnäha süütuid materjale. Jäätmete põletamine koduahjus või lõkkes saastab keskkonda ja on tervisele ohtlik.
Prügi põletamine lõkkes pole mõistlik
Prügi põletamine lõkkes on ebamõistlik. Kuigi näiteks piimapaki viskamine ahju või lõkkesse tundub ohutu, on see mulje petlik. Põletamise käigus eraldub atmosfääri mitmeid ohtlikke aineid, sh ka raskemetalle ja dioksiine, mis jäävad hiljem pinnasesse. Jäätmeid tohib põletada vaid spetsiaalselt selleks rajatud prügipõletusjaamades, kus kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks tehnoloogiliselt keerukaid filtreid, mis erinevat sorti saasteaineid kinni püüavad.
Mööda ei tohiks vaadata ka sellest, et näiteks pakendid on väärtuslik toormaterjal, millest saaks uusi tooteid. Jäätmete väärtust on selgelt teadvustanud ka Euroopa Liit: aastaks 2020 peab 50 protsenti olmejäätmetest olema uutes toodetes taaskasutatud. Seega selle asemel, et see toore lihtsalt korstnasse lasta, võiks pakendid kilekotiga maalt linna selleks ette nähtud konteinerisse viia. Infot sorteeritud jäätmete kogumispunktide kohta leiab kodulehelt pakendiringlus.ee.
Ohtlikud ained, mis põletamisel tekivad, on väga püsivad. Näiteks jõuavad ohtlikud saasteained peenardele langenud tuhaga “vürtsitatud” mullas kasvanud maasikate kaudu ka meie organismi, kuhu samuti pikemaks ajaks püsima jäävad. Paljud põletamisel tekkivad ained põhjustavad vähki, ent riske on teisigi.
Tulehakatuseks võiks kasutada munareste
Kehtib lihtne reegel, et lõkkes on ohutu põletada vaid immutamata puitu ja katmata paberit. Seega tuleks näiteks värvide või kaitsevahenditega töödeldud ehitusjäätmed lõkkest eemal hoida ning põletada ei tohi ka tetrapakke. Tulehakatuseks võib kasutada näiteks munareste.
Jäätmete põletamise kahjulikku mõju arvesse võttes tuleb jäätmed käidelda keskkonnasõbralikul moel. See tähendab, et jäätmed tuleb sorteerida ja suunata taaskasutusse, mitte lasta kasulikel materjalidel muutuda ohuks tervisele ja elukeskkonnale.
MTÜ Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas töödeldakse pakendid tooraineks uute toodete valmistamiseks. Osa toormest kasutatakse ära Eestis, ent kõigi jäätmete taaskasutamise võimekust siin paraku ei ole. Seepärast läheb osa pakenditest ümbertöötlemiseks välismaale.
AIVO KANGUS, MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees
