Kuremaa lossis peeti möödunud laupäeval kohaliku kultuuriseltsi Jensel 25. sünnipäeva, ent vaadati tegelikult tagasi ka Kuremaa kultuurielu varasematesse aegadesse, sest Jenseli eestvedaja Vello Pütsep on Kuremaa kultuuri-, aga ka spordielu hing olnud juba peaaegu pool sajandit. Ning mõned päeva enne tänavuse aasta lõppu täitub tal seitsmekümne viies eluaasta.
Kultuuriselts Jensel loodi omal ajal vajaduse sunnil: Jõgeva vallas lõpetasid tegevuse palgaliste töötajatega kultuuriasutused ning kogu kultuuritöö jäi mittetulundusühingute korraldada. Neile hakati maksma tegevustoetust, ent paljudeks ettevõtmisteks tuli hakata taotlema ka projektiraha. Ei hakka siinkohal arutlema selle üle, kui mõttekas kultuuriasutuste sulgemine oli, küll aga tuleb tõdeda, et kõige enam vedas Kuremaa piirkonna inimestel: sealne kultuurielu ei surnud ka muutunud oludes välja ja seda suuresti tänu Vello Pütsepa visadusele, jäärapäisusele ja uskumatule energiale.
Nime sai kultuuriselts Kuremaa mõisa 16. sajandil käibel olnud nime järgi. Seltsi kuulus algselt 33 inimest, kellest pooled on tänaseks eri põhjustel Kuremaalt lahkunud. Kultuuriselts on korraldanud kultuurielu Kuremaal ning hoidnud selle järjepidevust ja traditsioone. Seltsi huviringides on viimastel aastatel kaasa löönud viis-kuuskümmend inimest. Jätkatud on Vooremaa nime kandva vokaalansamblite päeva korraldamist. Selle sündmuse traditsioon ulatub 1987. aastasse ning seda võib julgelt nimetada selle piirkonna brändiürituseks, nagu tänapäeval öeldakse.
- aastast alates on Jenseli rahvas käinud suviti tiheda kultuuriprogrammiga bussiekskursioonil, mille käigus ikka ka mõni kontsert antakse. Reisid on viinud mitmesse Eesti maakonda, samuti Soome, Rootsi ja Lätti. Viimastel aastatel on Kuremaa kultuuriellu elevust toonud retrohõnguliste muusikaõhtute sari. Viiest muusikaõhtust üks oli pühendatud Raimond Valgre, üks Arne Oidi, üks Kustas Kikerpuu ning üks Uno Naissoo ja Valter Ojakääru loomingule. Viimasel õhtul sai kuulata kirjut kava pealkirjaga “Eesti levimuusika sangarid”.
Ent Jensel on abiks olnud ka Kuremaa spordiürituste korraldamisel. Ning kultuuriseltsi poolt PRIA-st taotletud rahaga on remonditud suur osa lossi esimesest korrusest. Kõike, mida Jensel teinud, ei võimalda napp leheruum siinkohal kirjendada, aga selle eest, et kõik tehtu talletatud saaks, on Vello Pütsep ise alati hoolt kandnud. Tema kaunilt vormistatud albumid (ta võiks vabalt olla ka kirjakunstnik!) on väärtus omaette.
Suur luksus
Jenseli juubeliõhtul astusid üles seltsi naisansambel ja seenioride segaansambel, solistid Veronica Vaht ja Matti Linno, naisrahvatantsurühm, instrumentaalansambel Retpop ja kunagise orkestri Kuremaa “reanimeeritud” ja asendusmängijatega täiendatud (kõiki algkoosseisu mängijaid pole enam elavate kirjas või Eestimaa pinnal) koosseis.
Kuremaa taidlusele ongi kogu aeg värvi lisanud instrumentaalansambli või orkestri olemasolu. Jenseli juubeliõhtu juht Peep Puis rõhutas, et Tartuski pole palju sellise tasemega orkestreid, nagu Jenseli juubeliõhtul kuulda sai. Aga nii väikeses kohas, nagu Kuremaa on see suisa luksus!
Orkestri Kuremaa etteasted tekitasidki publikus erilist vaimustust. Peep Lõhmus, kelle initsiatiivil see superseltskond kokku sai, meenutas, et sattus Kuremaale pilli mängima Jõgeva koolipoisina.
“Tulin algul vaid korraks kedagi asendama, aga jäingi, sest hakkas meeldima,” ütles Peep Lõhmus ja lisas, et juubeliõhtul esinenud seltskonnaga võiks veel midagi ette võtta. Vello Pütsepa kohta ütles Lõhmus, et see mees on ülihea arranžeerija: tema seatud lugusid on pillimeestel hea ja mugav mängida. Ent nagu juubeliõhtu publik kuulda sai, on Pütsep ka andekas helilooja. Kontserdil kõlas mitu tema loodud laulu, aga ka kaks lapselastele pühendatud akordionipala, mille esitas mõistagi autor ise.
Kuremaa teenekamad taidlejad võiksid Vello Pütsepast ja tema tegemistest hulga peale vist terve romaani kokku jutustada. Kuremaa vokaal- ja instrumentaalansamblitega 1971. aastast koostööd teinud Matti Linno meenutas näiteks, et omal ajal käisid Kuremaa naisansambel, solistid ja instrumentaalansambel igal suvel Hiiumaal mitmepäevasel kontserdireisil.
“Ühe kontserdi ajal läks elekter ära, aga ega siis asja pooleli saanud jätta. Mina laulsin tooliridade vahel kõndides ja Vello saatis mind akordionil,” jutustas Matti Linno.
Korteri pärast
Kuremaalane Raul Soodla kinnitas, et Kuremaa kogukonna elu poleks ilma Vello Pütsepa ja Jenselita võimalik ettegi kujutada. Eili Rajapuu lisas, et Jenselis tehakse kultuuritööd rõõmuga ning oma vabast ajast.
“Kui ikka õhtul lauluproovil ära käid, on päevane tööväsimus kadunud ja külauudisedki ära kuulatud,” ütles naisansambli liige Ene Sööt.
Kuremaalastel on tõesti vedanud, et Vello Pütsep ja tema abikaasa Pilvi korteri saamiseks Kärdlast (sinna oli Vello pärast Tartu muusikakooli lõpetamist tööle suunatud) ära Kuremaale pidid tulema. Ja et Kuremaa sovhoostehnikumi omaaegsel direktoril Endel Söödil jätkus tarkust Vellot kinni hoida, kui hiidlased teda enda juurde tagasi meelitama hakkasid.
“Jensel on ainus Jõgeva valla kultuuriselts, kes on suutnud pakkuda piirkonna rahvale laia kultuuritegemiste paletti,” ütles Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave. Jõgeva maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt lisas, et temale tuleb Vellot vaadates meelde laulurida “Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos”.
“Jensel ja Vello Pütsep olnud eeskujuks Jõgeva vallale, maakonnale ja kogu Eestile – selles, kuidas olulisel hetkel vastutus võtta ja asju sel moel ajada, et piirkonna kultuurielu alles jääb,” tõdes Pille Tutt.
Sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juht Tiina Tegelmann ütles aga Vello Pütsepale õnne soovides:
“Ei ole sul veel niipea aega puhata, kultuuritöö tahab tegemist!”
RIINA MÄGI
