Istikupuudus nurjab põllumaade metsastamise plaanid

Vähemalt neljandik põllule istutatavatest taimedest peavad olema lehtpuud, üksikutes kohtades on lehtpuu osa lubatud vähendada kümnendikuni. Lehtpuutaimi pole aga kusagilt võtta. Varasematel aastatel oli Eestis nõudlus lehtpuutaimede järele üsna väike ja seetõttu neid ei kasvatata.

Keskkonnateenistuse piirkondlik metsanduse spetsialist Rando Omler peab istikupuuduse põhjuseks oskamatust taimede vajadust prognoosida. Ka ei kasutata meil mujal maailmas väga levinud võtet sõlmida taimekasvatajatega pikaajalisi lepinguid kindla taimede koguse saamiseks.

?Põllule ainult kuusk ei sobi, kindlasti on vaja ka lehtpuud,? kinnitas ta.

Ühelgi taimekasvatajal pole enam midagi

Lisaks lehtpuutaimede puudusele jääb tänavu kevadel vajaka ka okaspuu kultiveerimismaterjali, sest neidki ei jätku. Jaanuaritormi lankide metsastamiseks vajatakse taimi, mida polnud istutamiseks planeeritud.

?Helistama ja taimi küsima hakati juba veebruaris-märtsis, paraku olime oma taimed juba ära lubanud,? nentis Taavi Tõnts kuuseistikuid kasvatavast osaühingust Picea Grupp.

Tõnts helistas eelmisel nädalal läbi kõik talle teadaolevad taimekasvatajad. “Mitte kellelgi polnud enam ainsatki taime pakkuda,” märkis ta.

Tema hinnangul jätkunuks vähemalt lehtpuid tänavu kõikidele soovijatele, kui mullu oleks kogused kasvatajatega kokku lepitud, sest lehtpuutaime saab juba aastaselt põllule istutada. Kuusk seevastu peab taimlas kasvama kolm-neli aastat.

?Varem polnud keegi huvitatud lepingute sõlmimisest ja nüüd ongi kuri karjas,? rääkis Tõnts. Tema sõnul tahavad inimesed juba praegu järgmiseks aastaks ostetavad kogused kokku leppida. ?Nii teavad ka kasvatajad juba aegsasti oma töid planeerida,? märkis Tõnts.

Kui aasta algul sai kuuseistikuid osta veel hinnaga 2.50 krooni tükk, siis praegu küsitakse taime eest juba 3 ? 4 krooni.

Järgmisel kevadel võib uuesti proovida

Nelja hektarit põldu metsastada soovinud Valdek Salum jäi taimede hankimisega kimpu, kuid leidis hea mõtte Maalehest. “Erametsakeskus pakkus teenust, et nad toovad Lätist taimed ja istutavad ka põllule,” rääkis Salum.

Maaomanik Urmas Mogom tahaks samuti osta istutusteenust, sest oma perega kõike ära teha ei jõua. Taimed on Mogomil tellitud.

Toomas Krevald Erametsakeskusest ütles, et seni pole tal Lätist õnnestunud taimi saada.

Jõgevamaa keskkonnateenistuse andmetel soovivad omanikud meie maakonnas metsastada 167 hektarit põllumaid, milleks kulub umbes 335 000 istikut. Neljandik nendest ehk 84 000 peaksid olema lehtpuutaimed.

Põllumaade metsastamise toetust makstakse maaomanikele tänavu esimest korda, kokku on selleks planeeritud 55 miljonit krooni. Märtsis lõpetas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetusavalduste vastuvõtmise. Toetust sai küsida 0,3 kuni 30 hektari suurusele maa alale.

PRIA pressinõuniku sõnul ei lähe toetusetaotlus tühja, kui näiteks 5 hektarile on abi taotletud, kuid 3 hektarile on taimed muretsetud ja istutatud. 1. juuniks peavad toetuse taotlejad istutustööd lõpetama ja 10. juuniks esitama PRIAle dokumendid taimede ostmise kohta. Toetust maksab PRIA ainult täisistutatud maa kohta.

Kui maaomanik istutab taimi sügisel või järgmisel kevadel, tuleb tal PRIAs uus toetuseavaldus täita.

LISALUGU

Õiged puud õigel ajal õigesse kohta

Puuliigi valiku määravad kasvukoha omadused. Puuliigi valik algab kasest kuusest, sest üldjuhul on pioneerliik põldudel kask. Heakvaliteedilise männi saamiseks on põllumaa liiga toitainerikas ning seetõttu sealt saadav puit ei pruugi olla kvaliteetne. Lehtpuud tuleks istutada enne pungade puhkemist. Potitaimi võib istutada ka suvel. Paljasjuurset kuuske ja kaske võib istutada ka sügisel, kui taim on kasvu lõpetanud (augusti keskpaigast septembri pooleni).

Soomes tehtud uuringu kohaselt on suurimad puutaimede kahjustajad rohttaimed. Rohttaimi saab tõrjuda mehhaaniliselt või taimekaitsevahendite abil. 1-2 korda peaks seda kindlasti vegetatsiooniperioodil tegema, sõltuvalt rohukasvust.

Hiliskülmade suhtes on tundlikud kuusk, tamm ja saar ning seetõttu ei sobi need kultiveerimiseks külmalohkudesse . Harilik kuusk ja arukask ei talu seisvat vett.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus