Ise endale pensionimaksja

Nii Eestit kui paljusid teisi arenenud riike ootab juba lähitulevikus ees olukord, kus pensionäre on palju ning töörahvast aina vähem. Ja see tendents süveneb veelgi. Sestap peame kõik hakkama ise endale pensioni maksma. Ja seda ei tee me mitte siis, kui vanaks jääme, vaid juba nüüd, pannes iga kuu 2 protsenti teenitud tulust tuleviku tarbeks isiklikule pensionikontole. Riik lisab sellele omalt poolt 4 protsenti. Pensioniraha hoidja, kelle hoolde tulevane pensionär oma raha usaldab, peab seda hästi hoidma ning teenima panema just nii suuri riske võttes, kui tulevane eakas seda soovib.

Süsteem tekitab kahtlusi

Paljude inimeste silmis tekitab pensionisammaste süsteem kahtlusi. Pensionikogujate usaldus sai eriti kannatada siis, kui riik otsustas raskel ajal peatada endapoolsed maksed inimeste pensionikontodele. Siiski oli ka sel ajal võimalik endale pensioni edasi koguda ning umbes kolmandik teise sambasse kogujatest seda ka tegi. Need inimesed saavad vahepealsete aastate eest riigi käest järgmise nelja aasta jooksul 6 protsenti pensioniraha senise 4 protsendi asemel. Samas saavad ka need, kes vahepeal ise kogumist ei jätkanud, riigilt 6 protsenti pensionikontole, kui on valmis omalt poolt lisama ühe protsendi brutopalgast ehk maksma nelja aasta jooksul ise 2 protsendi asemel 3 protsenti. Isiklikku pensionimakset saavad vabatahtlikult tõsta aga ka need, kes vahepeal makseid jätkasid. Milleks? Eks ikka selleks, et pensionipõlveks paremini valmis olla.

Piskuhaaval säästmine on paraku enamikule meist jõukohasem, kui korraga suurte summade kõrvalepanek või kinnisvara täiendav soetamine. Aga ka natukesehaaval säästmine on tuleviku seisukohast igal juhul parem kui üldse mitte säästa. Seega tasub tulevikus ära ka ühe protsendi võrra suurem sissemakse teise pensionisambasse, mis praegust elukvaliteeti ehk vaid õige pisut mõjutab. Avaldust maksete suurendamiseks saab teha kuni 15. septembrini kõigis Eesti pankades ning ka internetipankade vahendusel.

Lihtsam säästa, kui koonerdada eakana

On inimlik, et pensioni kogujaid teeb murelikuks, kui pangad ei suuda raskematel aegadel raha teenima panna ning koguja peab tõdema, et raha kontol kasvamise asemel sootuks kahaneb. Siin läheb pahatihti meelest aga üks oluline asi – pensioni kogumine on pikaajaline säästmine. See, et kontol oleva summa väärtus kõigub, ei tähenda veel, et pensionile jäämise ajaks võib raha olla kaduma läinud. Vastupidi, senine kogemus näitab, et kõik Eesti pensionifondid on loomisest alates kasvanud ja seeläbi kasvatanud inimeste pensionivara. Tegelikult on praeguseks pea kõik teise pensionisamba omanikud jõudnud sinnani, kus pensionikontol seisab samapalju raha, kui sinna sisse makstud, või enamgi.

Teenitud tulu teenib tulu

Paljud ei tea ka seda, et teenitud tulu hakkab ka ise omakorda lisa teenima. Nii et kui sambasse pandud eurost saab poolteist eurot, teenib edaspidi lisa juba poolteist eurot ja nii edasi. Ehkki keeruline arvutada, on see nähtus nimega liitintress kasulik just siis, kui kogutakse pikema aja jooksul.

Tähtis on teada ka seda, et mida varem kogumisega alustada, seda kindlam võib tuleviku suhtes olla – seda rohkem jõuab kontole koguneda ja seda paremat tööd saab teha liitintress.

Kahjuks ei saa me ära unustada, et tulevikus sõltume iseenda tänastest otsustest ja oleme ise endale pensioni maksvad pensionärid. Sestap tasuks igaühel meist aeg-ajalt huvi tunda oma teise samba käekäigu vastu ja asuda säästma mugavama ja rahaliselt paremini kindlustatud elu nimel eakana.

i

ULLa ILISSON, Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor

blog comments powered by Disqus