Varem on ilmavaatlejate kokkutulekud toimunud Pärnumaal Lõpel, Tõraveres ning Raplamaal Lelles.
Kokkutulekul said ilmahuvilised kuulata loenguid ilmahuvipunktide ajaloost ning praegusest vaatlusvõrgust, amatöörilmavaatlejatest mujal maailmas, kliima muutustest Läänemere piirkonnas, ilmavalvest EMHIs (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis) ning looduse märkide järgi ilma ennustamisest.
Samuti said ilmavaatlejad, kellest nii mitmedki tegelenud sellega juba kolm-neli aastakümmet, külastada Jõgeva Sordiaretusinstituuti ning katsepõlde ja vahetada muljeid Jõgeva ilmahuvikeskuses. Soovijad said tutvuda ka Kassinurme mägedega.
Eesti Loodusuurijate Seltsi teadusekretär Maris Paju andis kokkutulekul üle ka tänukirjad 24-le kõige pikaajalisemale ilmavaatlejale, kellest kolm on seda tänuväärset tööd teinud juba nelikümmend aastat. Nendeks on Maimu Kitsing Aidu, Hilja Aan Adavere ning Leo Rehela Mäeküla vaatluspostis. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jüri Saar tänas omakorda Helle Mare Raudseppa ning Laine Keppartit nii pikaajalise töö eest Jõgeva ilmahuvikeskuses.
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain mainis oma ettekandes muuhulgas, et selleks et ilmaprognoose teha, on kohalikes vaatluspunktides kogutud andmed väga olulised, just vabatahtlikelt ilmavaatlejatelt saadakse kõige objektiivsemat infot eri paikade ilmastikumuutuste kohta.
Kokkutuleku korraldasid Eesti Loodusuurijate Selts, Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning Maaleht.
Jõgeva SAI agrometeoroloog -ekspert Laine Kepparti ning pikaajalise geograaf-klimatoloogi Helle-Mare Raudseppa ettekandest selgus, et amatöörilmavaatlusvõrgu rajamine oli seotud põllumajanduse tõusuga 1960-aastatel, kui tõusis oluliselt põllukultuuride saagikus. Hakati mõistma kohalike ilmaolude, eriti sademete hulkade mõju saagikusele, anti välja vastav määrus ning alustati põllumajanduse tarbeks vaatlusvõrgu rajamist. Kuigi ilmavaatluspunkte avati juba 1960. aastast, hakkas laialdasem vaatluspunktide võrgu loomine ja süsteemne andmete kogumine 1965. aastast.
Kõige tihedam oli ilmavaatlusvõrk 1980-aastatel, kui lisaks riiklikule süsteemile tegutses Eestis korraga lisaks riiklikule süsteemile rohkem kui kakssada vaatluspunkti, millest tänaseks on alles jäänud 53, neist meie maakonnas 14.
Mitteriiklike vaatluspunktide pidevast 40-aastasest tööst kujunes jooksev info põllumajanduse teenindamiseks, leiti kohalikud kliimanäitajad, kirjeldati kohalikku kliimat ning selle muutuse tendentse. Samuti täpsustati tervete maastikurajoonide, allrajoonide, looduskaitsealade kohakliimat, temperatuuri, lumekatte ja sademete rezhiimi omapära. Vaatluspunktide ajaloo jooksul on registreeritud uusi Eesti kliimarekordeid õhu miinimumtemperatuuride ning sademete summade kohta. Kindlaks on tehtud 6-8 ning isegi 10-12 kraadised erinevused absoluutsetes miinimumide jaotuses peale talveperioodi ka öökülmade ohtlikul ajal.
Eesti Loodusuurijate Seltsi ilmahuviliste sektsiooni juhataja Ain Kallis rääkis, et amatöör-ilmavaatlejaid on maailmas kümneid tuhandeid, näiteks USAs 11700, Lõuna-Aafrika Vabariigis 4500.
Eesti tuntuim ilmahuviline, kes tegi meteoroloogilisi mõõtmisi 51 aastat, oli Paldiski kohtufoogt Carl Kalk, kes elas 19. sajandil.
Maailma kuulsaimad ilmahuvilised on olnud näiteks Aristoteles, Cicero,Seneca, Goethe ja Thomas Jefferson.
Tegelikult ulatuvad ilmavaatlused Jõgeval 1920-aastatesse. 1922 aastal loodi toonase Jõgeva Sordikasvanduse direktori Mihkel Pilli eestvedamisel 1922 aastal Jõgevale II järgu ilmajaam, kus tehti vaatlusi kolm korda päevas.
Üle-eelmisel aastal paigaldati Jõgevale automaatilmajaam ning ilmajaamas lõpetas töö viimane agrometeoroloog.
2002. aastal asutati üle 150-aasta pidevalt tegutsenud Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde ilmahuviliste sektsioon keskusega Jõgeval.
Kõik 40 aastat on vaatluspunktide tööga olnud seotud Hele-Mare Raudsepp, tänu kelle pikaajalisele ning põhjalikule tööle, mida ta on viimastel aastatel tasuta teinud on vaatlusvõrk suudetud päästa hävingust ning allesjäänud vaatluspunktide töö on stabiliseerunud.
Paljuski sündis ilmahuviliste sektsioon tänu Helle-Mari Raudsepale.
Raudsepp ning Jõgeva SAI agrometeoroloog Laine Keppart juhendavad kümnes Eesti maakonnas asuva poolesaja ilmahuvipunkti tööd ning koguvad andmeid.
Üle poolete maakondade vaatlusposti viieteistkümne aasta igapäevased andmed on digiliseeritud, lisaks ka osade vaatluspostide tähtsamad kliimanäitajad vaatluste algusest saadik. Laine Kepparti sõnul saab teha kindlaks täpsemaid muutuste tendentse ning kirjeldada kohalikku kliimat.
EVA KLAAS
