Kolmapäeva hommikul Stockholmis avaldatud kord poolaastas ilmuv
Ida-Euroopa majandusprognoosid rajanevad omakorda oletusel, et OECD riikidel ja maailma majandusel tervikuna õnnestub uut majandussurutist siiski vältida.
Esiteks: Hiina ja mitmed teised tärkavad turud liiguvad madalamate kasvunumbrite suunas sujuvalt ning neil on olukorra järsema halvenemise vastu piisavalt eelarvevahendeid.
Teiseks: OECD riikides on kulutuste tsüklilised elemendid juba niigi madalal tasemel, mistõttu nende edasine oluline halvenemine pole enam väga tõenäoline.
Kolmandaks: Suuremate korporatsioonide bilansid on väga heas korras.
Neljandaks: USA ei vaju uude panganduskriisi ning võtab vajadusel kasutusele uued rahapoliitilised meetmed.
Eesti majandust on kõige enam mõjutanud meie peamiste väliskaubanduspartnerite märgatavalt halvenenud kasvuperspektiivid. Kuigi hetkel on tagasivaatav majandusstatistika suurepärases korras – nii oli näiteks tööhõive 7,8 protsendiline kasv teises kvartalis kõigi aegade parem tulemus – viitab kuuendat kuud järjest langev kindlustunde indeks kuhjuvatele probleemidele, seda enam et Rootsi vastav näitaja on samal ajavahemikul kukkunud veel kaks korda kiiremini. Seetõttu on Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi kärbitud kolmele protsendile (märtsi kasvuprognoos oli viis protsenti). Ülejärgmiseks aastaks ootab pank neljaprotsendilist majanduskasvu.
Et eurotsooni pangandussektori olukord muutub päev-päevalt murettekitavamaks, siis võib tegelik sündmuste käik osutuda oluliselt halvemaks. Siinkohal on kasulik vaadata Eesti maksebilansi paari viimase aasta arenguid. Alates 2008. aasta lõpust on finantskonto kaudu lahkunud umbes 2,7 miljardit eurot, samal ajal kui kaupade, teenuste ja tööjõu ekspordiga on teenitud vaid 430 miljonit eurot.
Üle kahe miljardi euro suuruse augu on täitnud jooksvad ülekanded ja kapitalikonto ülejääk. Et viimase kirje taga on peamiselt Euroopa abirahad, siis on Eesti majandust kriisiaastatel suures osas vee peal hoidnud just Brüsseli eelarvetoetus. Sedamööda kuidas suuremate doonorriikide eelarved aga järjest suurema surve alla satuvad, võib arvata, et kaugemas tulevikus tõmbub ka see allikas koomale.
Juhul kui äsja EFSF-ile antud tagatis ka välja tuleb maksta, on Eesti maksebilanss aga juba väga keerulises seisus, sest säärasel juhul tuleks viimasel paaril aastal saadud kaks miljardit eurot Brüsselisse juba varsti tagasi saata.
i
HARDO PAJULA, analüütik
