Firma FFT Technologies OÜ (nime esitähed on tuletatud inglisekeelsetest sõnadest Free Flow Technologies ehk vabavoolu tehnoloogia) katsetab Puurmanis mobiilset turbiini, mis võimaldab vett paisutamata elektrienergiat toota.
FFT Technologies OÜ juhataja Jaan Jagomägi ütles, et firmal on luba tulevikus panna seni kasutamata seisnud Eesti ühte suurema hüdroenergiapotentsiaaliga kohta Narva jõel Omuti kärestikku kuus kuni kümme taolist mobiilset turbiini. Igal turbiinil on võimsust kuni 50 kilovatti.
Turbiin ei nõua suure paisuga tamme
Turbiin meenutab suurde metallkasti pandud rataslaeva labasid. Kasti suunatakse vesi, mis paneb turbiini labad pöörlema. Seadeldis kinnitatakse jõe põhja.
Vabavoolu hüdroelektrijaama katseprototüüp töötab vabalt voolavas jões ega nõua selle paisutamist. Turbiin muutub majanduslikult kasutatavaks siis, kui voolu kiirus on 2-3 meetrit sekundis.
Firma investeering seadme arendamisse ulatub 2,8 miljoni kroonini. Projekti rahastab erainvestor, kelle nime Jaan Jagomägi ei avalikusta, ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) 70 protsendi ulatuses.
Tehnoloogia kasutatav Pärnu ja Narva jõgedel
Jaan Jagomägi sõnul pole igas väikese tammiga jõe ääres asuvas majapidamises otstarbekas vabavoolu tehnoloogiat kasutada, sest suviti kipub enamikus meie jõgedes veetase külalt madalaks jääma. Ka ei suuda üks vabavooluseade stabiilselt majapidamist ära varustada. ?Majanduslik efektiivsus kipub ikkagi väikseks jääma. Tänavavalgustust võib seade küll stabiilselt toita, kuid kodumasinatega võib probleeme tekkida,? rääkis Jagomägi.
?Perspektiivikamad kohad vabavoolu tehnoloogia rakendamiseks asuvad enamasti Pärnu ja Narva jõel, kus ühtekokku saaks üles panna 10-20 seadet.
Hüdroelektrijaama ehitamiseni kulub meestel veel kindlasti aasta, jaam läheks maksma umbes 15 miljonit krooni. ?Loodame, et järgmisel kevadel saame katseseadme Narva jõele viia ja siis seal aasta teda siis katsetada ning seejärel hakata ehitama Omuti hüdroelektrijaama.
Eestis töötab praegu keskkonnateenistustest saadud andmetel 19 hüdroelektrijaama. Praegu on nende käimapanek seisatud, enam ei anta kasutusluba vee paisutamiseks, kuna vee paisutamine mõjub halvasti keskkonnale, suurelt alalt kaovad kalad. Ka Narva jõele ei saakski näiteks suurt paisu rajada, tegemist on Eesti ja Venemaa vahelise laevatatava piirijõega.
Vabavoolu elektrijaama idee pärineb Priit Jagomägilt ja Mati Kokkalt, kes mõlemad on tegelenud väikeste hüdroelektrijaamade taastamisega.
Vabavooluseadmeid kasutatakse mere- ja ookeanihoovustes
Ka mujal maailmas on tehnoloogiad olemas, kuidas vabast voolust saab elektrienergiat toota. Kuid need vajavad suuremat süvist ? 3,5 ? 10 meetrit. “Meie tehnoloogia peaks töötama ka kahe meetri sügavuses jões. Kahe meetri sügavust kohta on Eestis palju lihtsam leida kui kümnemeetrist. Loodame, et Narva jõel seade end õigustab, siis saame neid hakata ka eksportima,? nentis Jaan Jagomägi.
Eesti Energia ostab praegu vastavalt seadusele rohelist energiat 76 senti kilovatt. Energiafirma on kohustatud ostma rohelist energiat 1,8 protsendi ulatuses Narva jaamade tootmisvõimsusest. Ainus, millega energiamonopol saab rohelise energia tootjaid piirata, on liitumistingimused.
Rohkesti kasutatakse vabavooluseadmeid mere- ja ookeanihoovustes, need on kordades suuremad, kuid tööpõhimõte on sama.
Jaan Jagomägi rääkis, et Suurbritannias oli mullu laine- ja hoovuseenergia tootjate seminar, kus Euroopa suuremad tegijad tutvustasid oma plaane. Jagomägi sõnul kasutavad vabavoolu tehnoloogiat põhiliselt britid, sest neil on hoovusi, mida saab ära kasutada.
HELVE LAASIK
