Kiigemetsa Koolis lõppes eelmine koolinädal Heade Mõtete Päevaga, millel said kogemusi vahetada hooldusklassidega tegelevad õpetajad, kasvatajad ja füsioterapeudid kogu Eestist. Et hooldusklasse on erivajadustega lastele mõeldud koolidesse üha juurde tulnud, kujunes huvi õppepäeva vastu osutus ettearvatust suuremaks.
iii
Hooldusklassides õpivad sügava vaimupuudega lapsed, kellest paljudel on lisaks sellele veel liikumispuue. Kui omal ajal oli selliste laste saatuseks kodus n-ö kapi taga viibimine, siis nüüd püütakse ka neile võimetekohast haridust anda. Kui Kiigemetsa Kooli hooldusklass 2003. aastal tegevust alustas, polnud Eestis selliseid klasse veel kuigi palju, nüüd on neid igal aastal mõni juurde tulnud.
“Ega me oma Heade Mõtete Päevale kutseid saates päris täpselt teadnudki, kui paljudele koolidele neid saata, sest iga kool pole jõudnud infot hooldusklassi avamise kohta kooli kodulehele üles panna,” ütles Kiigemetsa Kooli hooldusklassi õpetaja, Heade Mõtete Päeva peakorraldaja Ulvi Vare. “Kutsed saatsime 14 koolile, kohale tulid 12 kooli esindused ühtekokku enam kui 70 inimesega.”
Osalt ajendas Ulvi Varet õppepäeva korraldama asjaolu, et Kiigemetsa Koolil on tänu kooli enda initsiatiivile ja heade toetajate abile õnnestunud hankida nii mõnigi hooldusklassi õpilastega tegelemisel kasuks tulev abivahend, mida enamikul teistel koolidel pole: grossing-trenazhööri on seal näiteks kasutatud juba kaks aastat, tänavu septembris saadi Husumi (Saksamaa) Lions-klubi abiga invatõstuk, mis võimaldab liikumispuudega lapsi voodisse, vanni jne tõsta. Õppepäevalised said näha ka laia valikut invaabivahendeid, mille tõi näha nende maaletooja OÜ Equa, samuti kooli töötajate endi poolt valmistatud nutikaid abi- ja õppevahendeid. Ning väga palju kasulikku infot saadi ka lihtsalt omavahelisest suhtlemisest.
Mõelda end lapseks
“Hooldusklassidega tegelejad saavutavad omavahel kontakti väga kergesti, sest me oleme üksteisega tahes-tahtmata natuke sarnased,” ütles Ulvi Vare. “Hooldusklassi lastega tegelema ju igaüks ei sobigi, vaid ainult see, kes oskab end piltlikult öeldes lapseks mõelda ehk täielikult tema olukorda panna. Meid ühendab ka pidev mure oma hoolealuste tervise pärast ja võime ka keerulistest ja delikaatsetest probleemidest avameelselt ja valehäbita rääkida. Nii et kuigi meie töö on raske, löövad meie silmad kokku saades särama. Oma edust saamegi me enamasti vaid oma kolleegidega rääkida, sest teiste silmis ei pruugi meie laste tillukesed eneseületamised mingi eduna näida — eriti teiste laste olümpiaadivõitude ning spordi- ja taidlussaavutuste taustal.”
Nii kordusidki õppepäevaliste omavahelises vestluses tihti küsimused “Kust sa sellise info leidsid?“ ja “Kust sa selle idee said?“. Päeva lõpus antud kirjalik tagasiside kujunes valdavalt positiivseks, küll aga sisaldas see asjalikke näpunäiteid, kuidas õppepäeva tulevikus veel paremini korraldada saaks.
Pärnu Toimetulekukooli hooldusklasside õpetaja Anne Tulver ja kasvataja Pille Avamets tunnistasid, et õppepäev tegi neid ühest küljest tükk maad kadedamaks, sest neil peab terve kool ära mahtuma umbes Kiigemetsa Kooli võimla suurusele põrandapinnale ning nende hooldusklassides on veel raskema puudega lapsed kui Kiigemetsa omades.
“Samas oleme uhked, et ka keerulistes tingimustes oma tööga siiski hakkama saame,” ütles Pille Avamets.
“Kõige tähtsamad on aga koolisisene hea meeskonnatöö ja hea koostöö lapsevanematega,” lisas Anne Tulver.
Tallinna Õismäe Kooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Alevtina Polištšuk ütles, et ka nende kool tegutseb päris heades tingimustes ja on päris hästi tehniliste vahenditega varustatud, ent suurimaks mureks on see, kuhu nende kooli vene keelt kõnelevad hooldusklassi kasvandikud koolist edasi saata: sellist haridusasutust, kus nendega edasi tegeldaks, lihtsalt pole.
Põltsamaal tuleb heategevuskontsert
Ulvi Vare sõnul pole tegelikult kuhugi edasi saata ka eesti keelt kõnelevaid hooldusklassi lõpetajaid, mistõttu neil tuleb üldjuhul koduseks jääda. Samas on perele sellise noore inimese hooldamine küllaltki suur koormus, sest päris iseseisvaks ei saa ta kunagi.
“Selline puudega noor inimene vajaks hästi toimivat tugisüsteemi, ent praegu on meie sotsiaalsüsteemis vajaduste ja võimaluste vahel veel üsna suured käärid” ütles Ulvi Vare. Seda, mis hooldusklassi lastest tulevikus edasi peaks saama, arutatigi mullusel hooldusklasside töötajate õppepäeval Põlvas Roosi Koolis. Kas järgmine õppepäev saab teoks tuleval sügisel või juba kevadisel koolivaheajal, see jäi möödunud reedel veel lahtiseks. Toimub see aga arvatavasti Viljandis.
Kiigemetsa Kooli on aga kõigil jõgevamaalastel võimalik lähitulevikus aidata. Nimelt on kool tellinud OÜlt Equa (nende kaudu hankis kool endale ka invatõstuki) reguleeritava kõrgusega manuaalteraapialaua, et eri pikkusega õpetajatel ja füsioterapeutidel oleks mugavam ja tervislikum lastega töötada. Manuaalteraapialaua aitab koolil kinni maksta Põltsamaa Viskiklubi, kes korraldab selleks 12. detsembril kell 18 Põltsamaa lossi konvendihoone saalis heategevuskontserdi, millel esinevad Jaak Tuksam ja Jaak Johanson. Lähemat infot kontserdi kohta saab viskiklubi kodulehelt www.viskiklubi.ee.
iii
RIINA MÄGI
