Aprilli viimasel nädalal väisas Luua Metsanduskooli kuus Hollandi kutseõppe asutuste juhtivtöötajat, kes paari päevaga võrdlesid tööd siinses metsanduskoolis ja nende koolides ning pärast paari päevast kohal viibimist oldi ühisel nõul, et Hollandi kutsekoolidel oleks nii mõndagi Eestist õppida.
Kuigi külalised said viibida Luua Metsanduskoolis vaid veidi üle kahe päeva, suudeti selle aja jooksul neile üsna palju näidata ning nad said üsna hea ülevaate, mis kooliga on tegemist ning kuidas Luual õpe korraldatud. Luua Metsanduskoolile langes külastuse valik just seetõttu, et koolis on juba pikki aastaid läbi viidud erinevais rahvusvahelisi projekte ning praegugi asuvad mõned Luua maastikueriala õpilased Hollandis praktikal.
Hollandlaste külastus langes kokku Luua metsanduskooli iga-aastaste metsandusvõistlustega, seega said külalised lisaks kooli argielule näha ka õpilasi võistlustules. Hollandi seltskonnaga kaasas olnud Peter Remmen imestas kui võidujanulised eesti õpilased on. “Üks poiss eksis järkamisvõistlusel paari millimeetriga ning oli selle pärast üsna endast väljas. Hollandi õpilased poleks vist paari sentimeetrise eksimise pärast ka muret tundnud,” rääkis Remmen ning lisas, et samas on selline endast parima andmine äärmiselt positiivne nähtus, mida ka Hollandi õpilastele tuleks sisendada.
Hollandis ühiselamuid ei ole
Kuigi aega kogemuste jagamiseks ja uute ideede leidmiseks oli vähe, jäi hollandlastel olulisemad asjad juba esimesel päeval silma. “Hea, et siin on väikesed klassid ja õpilastel on väga head tehnilised võimalused õppetööks,” märkis Wageningeni kooli projektijuht Rudolf Barkhuijsen. Veel lisas mees, et Hollandi kutsekoolid on liialt ülerahvastatud. Mõningates neist ulatub õpilaste arv lausa kümnetesse tuhandetesse ning see ajab kooli juhtimise ja ühte hoidmise üsna keeruliseks. Siinkohal tekib küll vastuolu, nimelt hoitakse koolide liitmisel ülalpidamiskuludelt kokku ning seda plaanitakse praktiseerida õige pea ka Eestis, kuid liiga suured koolid ajavad nende haldamise ja juhtimise väga keeruliseks. Seda külalised Hollandist ka eranditult kinnitasid.
Üheks suureks erinevuseks Eesti ja Hollandi koolide vahel on, et hollandlased peavad juba 12-aastaselt mõtlema ja otsustama, mida edasi õppida. Eestis tuleb edasiõppimise otsus langetada põhikooli lõpus, ehk 15- või 16-aastaselt. Veel üheks erinevuseks siin on, et õpilased elavad võimalusel ühiselamutes. Samas Hollandi kutsekoolid majutust ei paku ning selle pole ka tarvidust, sest asustus ja transpordivõimalused on seal üsna mitmekesised ning piisavad selleks, et õpilased saaksid pärast kooli koju minna ja hommikul uuesti kooli tulla.
Üks asjaolu, millest Hollandi haridustöötajatel oli tõeliselt kahju, olid Eesti õpetajate palgad. “Algklasside õpetajaks tööle tulnud noor inimene, kellel on üks 28 õpilasega klass, saab netokuupalgana kätte 1700 eurot,” sõnas Rudolf Barkhuijsen. Sellisest palgast võib enamik siinseid õpetajad muidugi und näha. Solidaarsusest ei hakanud hollandlased enda palganumbreid avalikustama, kuigi need on tavalise algklasside õpetajaga võrreldes ikka kordades suuremad. Veelgi enam imestasid madalmaade õpetajad, et Eestis on siinsete palkadega võrreldes elu ikkagi üsna kallis. Seda kasvõi riiete ja jalanõude osas, mis Hollandis pidavat hulga soodsamad olema.
Naisõpetajad oskavad olla karmid
Teiseks üheks suureks erinevuseks siinses hariduselus võrreldes Hollandiga on ka palju räägitud sooline jagunevus õpetajaameti puhul. Nimelt pani väljamaalasi imestama, et Eestis on õpetajateks peaasjalikult naised. Hollandis töötab haridussektoris mehi ja naisi pooleks, kuid Eestis domineerivad isegi spetsiifiliste ja võib olla ka vähe mehelikema erialade õpetajate kohal peaasjalikult naised. Samas mainisid hollandlased ära, et distsiplineerimisega saavad naissoost õpetajad väga hästi hakkama. “Nad on väga ranged, eriti selle koha pealt, mis puudutab suitsetamise aega ja kohta,” sõnas Peter Timmermans Icenwenborugh’i koolist. Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen sõnas Peteri kommentaarile täpsustuseks, et kooli territooriumil viibimisel kehtivad samad reeglid nii õpilastele, õpetajatele kui ka külalistele kaugelt maalt ning lisaks on suitsu tegemine üleüldiselt halb harjumus ja õpilastele halvaks eeskujuks.
Samas, mis hollandlastele veel meeldis, oli see, et metsanduskoolis õpib üsna palju tütarlapsi. Hollandis on probleemiks see, et enamik tüdrukuid läheb õppima selliseid traditsioonilisi erialasid nagu meditsiin või õendus. Probleemiks on see ka seepärast, et seal pole riiklikult paika pandud õppekohtade arvu. Eestis on riiklikult paika pandud, kui palju õpilasi ühel aastal vastavale erialale õppima saab minna ning sellist süsteemi pooldavad ja loodavad oma kodumaal tööle saada ka hollandlased.
i
EILI KOITLA
