See looke tuleb tuttav ette, kui kuuled, kuidas tohtrid, sulesepad ja kodakondsed soovitavad nagu ühest suust närve ja südant hoida. Noh et tervis ju tarkuse kõrval tarviline vara. Kerge öelda küll, aga täita raske. Suisa ilmvõimatu.
Elu keerleb ja sumiseb su ümber ju nagu mesitaru, kõigil on nii kiire, et ei jõua tuttava teregi kevadhommikus vastu võtta, kui möödatraavija juba väljaspool levi.
Kui väsinud kassapreilid sind kaupluses kramplikult naeratades tervitavad, tuhnid ruttamisi tengelpungas ja loobid oste kotti, et ahelteretatavate rivi selja taga porisema ei hakkaks. Kõigil vaja ju minutipealt kusagile joosta, sest elu piits aina vihiseb.
Särjepuru suure säga kõrval
Üritad pärast poeskäiku üle tänava pääseda. Sebra on sinu vastuvõtuks värskelt võõbatud ja sihtpunkt terendab silme ees nagu miraaz, ent sohvritel näikse olevat tuli saba all või jalg gaasipedaalil krampi tõmbunud. No võtad lõpuks südame rindu ja teed argliku sammukese ettepoole. Vasakult kostev lohisev heli viitab sellele, et vähemasti ühe sõiduki juht ohverdas sekundikese oma kullana hinnalisest ajast.
Paremalt läheneva maasturi roolis mobiilitsi lobisevale ilueedile ei tule aga sihuke mööndus mõttessegi. Kiired putked päästavad su viimasel hetkel hirmsuure läikiva kaitseraua eest. Aknale tekkinud karvane rusikas tuletab meelde, kui mõttetu ja tüütu olevus on jalakäija kiirustava roolikeeraja silmis. Tolmukübe universumis. Särjepuru suure säga kõrval.
Ostukeskusi pidi kolamine ehk moodsalt väljendudes ?oppamine pidavat sõbrannade arvates püstiseid närve turgutama. Käid, imetled ja vaatad ning ostad lõpuks saapad. ?ikid säherdused, läikivad, nii et kasuta või peeglina. Suurilmadaami tunnet jätkub paraku vaid videvikutunnini, siis irvitab ühe jalavarju lahtitulnud tald sulle naerva pajatsina vastu.
Hommikul naased poodi, ?ikid saapad kaenlas, vanad tossud väsinult varvaste otsas. Müüjanäitsik uurib saapaid, kohalehõigatud juhatajalgi on silmis lausa Pinkertoni pilk. Lõpuks kuuled: ?Ega te nendega ometi märja ilmaga väljas käinud?? Pomised vastu ? ei teadnud ju, et oleks pidanud säärikute nooblimaid suguvendi üksnes suu juures suisutama ja abikaasa asemel sängis kaissu võtma. Või tule paistel ühelt ja teiselt poolt soojendama.
Klient pole alati kuningas
Mitteteadmine teeb su taas saapatuks, sest irvitavad käimad suunatakse ekspertiisi. Etterutanult olgu öeldud, et klient polegi alati kuningas. Hoopis väikepettur, pisisuli, kes küüsi, hambaid ja muid abivahendeid kasutades tallad ise irvakile kiskus ja püüdis selle teoga õõnestada nii tootjafirma kui ka kaupleja jalgealust.
Olukorraga seoses meenub sulle eelmisel suvel asetleidnud juhtum, mil äsjaostetud murutrimmer juba esimesel kasutamisel otsad andis. ?Küllap lõite ise vastu maad puruks,? arvas ligipääsmatu ilmega meesmüüja. Kujutled oma vagurat ja vaoshoitud abikaasat tuttuut rohupügajat vastu mätast peksmas, vangutad pead, saadad ülekohtusele süüdistajale mitte just kõige lahkema pilgu ja tunned, et närvid on krussis. Kogunisti nii krussis, et mõtled ? kui siin värvikirevas poes leiduks üks lihtlabane luud, istuksid kohemaid selle selga ja oleksid jõudude tasakaalustamiseks pisut aega kolepaha nõid. Sülitav, sajatav ja kärnkonnaks moondav.
Autosõit ja akna tagant möödalibisev maastik peaksid panema häirivaid seiku unustama. Seadki siis ennast abikaasa kõrval mugavalt platsi, krutid raadionuppu ja paned vaimu vabastuseks valmis. Ent võta näpust! Juba esimeselt kõrvalteelt vurab keegi surmapõlglik masinale ette. Tallad jalaga põrandat, nagu peaks piduripedaal sealt vihmajärgse seenena välja kasvama.
Järgmise ehmatusena tuhiseb mööda vahtralehega varustatud välgatus nagu viirastuslaev. Silmates, et teine samasugune viirastus läheneb vastassuunast, keeratakse välgatuse ahter graatsilise pöördega tagasõitjaile peaaegu puuteulatusse. Sõtkud taas ärapööranuna olematut piduripedaali ja ohkad õnnelikuna, et õige pedaal istub kiire reaktsioonivõimega abikaasa talla all nagu rusikas silmaaugus.
Mõtled, et nüüd aitab, ja palud pöörata auto nina kodu poole. Ole tervitatud, provintsilinna vagailmeline agul!
Hoia närve, vasardab peas. Ja südant, sest tervis olla tarviline vara. Traavid ülejala tuppa, paned ukse selja taga mürtsuga kinni ja süütad ahjus lõbusalt lõgiseva tule. Istud ja soojendad end ikka ühelt ja teiselt poolt. Täpselt nagu sulane kitsi peremehe kirvest.
URVE TINNURI, ajakirjanik
