Suurõppusel Kevadtorm 2006 osalenud kaitseväe pioneerirühmad silusid teid ja korrastasid maastikku piirkondades, kus lahingutegevus oli juba lõppenud.
“Õppusel osalevad kaitseväelased teevad kõik endast oleneva teede ja alade korrastamiseks, et vastavalt kokkulepetele era- ja riigimaade haldajatega ei jääks pärast üksuste lahkumist maha keskkonnakahjustusi,” ütles juhtstaabi tsiviil-militaarkoostöö teenistuse ülem kapten Heiki Arike.
Vihmaste ilmade tõttu rööpasse sõidetud metsavaheteed silutakse ning kaetakse täiendavalt kruusaga. Kaks purunenud väiketruupi asendatakse uutega. Kaevikuliinid nurmedel täidetakse ja tasandatakse.
Töödeks on tellitud masinad nii teedevalitsusest kui ka kaitseväe tagalaüksustest. Taastamistöödel osalevad ka pioneeriväljaõppe läbinud ajateenijad, kellele need tööd on praktiliseks harjutuseks.
Arikese sõnul algas tsiviil-militaarsuhete töö juba paar kuud enne õppust. Looduskaitsepiirangute ja keskkonnanõuete välja selgitamine oli oluline juba suurõppuse planeerimisprotsessis.
?Kogu meie tegevus oli eelnevalt kooskõlastatud keskkonnateenistuste, RMK, omavalitsuste, teeameti ja muude teedehaldajatega,? lisas Arike. Kõige mahukamaks faasiks tsiviil-militaarsuhete töös nimetas kapten Heiki Arike elanikkonna teavitamist, mille puhul kasutati kahte meetodit: teavitamist ajakirjanduse vahendusel või infotahvlite kaudu ja kõikide kohalike elanike informeerimist neid füüsiliselt külastades.
?Selle aasta kogemusele tuginedes võin ütelda, et Jõgevamaa elanikud suhtuvad Eesti kaitseväe tegevusse äärmiselt positiivselt ja on ka väga vastutulelikud. Kõik kooskõlastused, mida on eraomanikelt palutud, on ka saadud. Põllumaad ega muud niisugust, mis juba meie endi arvates on piiranguline, me pole muidugi küsinud.?
Tsiviil-militaarne koostöö tänapäevases sõjategevuses tunnistab elanikke kui koostööpartnereid.
?Kui me lahkume mingist paigast, siis jätame selle vähemalt sama heasse korda, kui see oli enne, või ka paremasse. Me koristame enda järelt, et keskkond jääks samasse konditsiooni ja kaitseväe maine säiliks,? ütles Arike.
Puhta maa ja südamega
Elanikkonna nii hea suhtumine kaitseväkke paneb juhtide õlule ka senisest suurema vastutuse. ?Niivõrd positiivset näidet varasematest aastatest pole. See natuke lausa hirmutab, me peame selle ära teenima, lahkudes õppuse piirkondadest puhta maa ja puhta südamega,? lisas kapten Arike, kelle sõnul kaitsevägi ootab elanikkonnalt jätkuvalt tagasisidet.
Tagasiise endiselt oodatud
Ka pärast õppuse lõppu on avatud telefoninumber 56 358 724, kuhu helistades saab anda teada võimalikest õppuse käigus tekitatud kahjudest.
CIMIC tegevuse hulka kuuluvad ka muud intsidendid kaitseväelaste ja tsiviilelanikkonna vahel. Näiteks tuli õppuste ajal ette ka üksikuid juhtumeid, kus kaitseväelased ajasid kohalikega nn “äri?. Tegu oli kütuse ja lõhkepakettide müügiga elanikele.
?Kaitseväelaste hulgast roogime me sellised ärimehed välja,” lubas Arike. ?Aga igasugune kaitseväelise “kauba? soetamine on ebaseaduslik ja lõhkeainesse puutuv karistusseadustiku järgi karistatav.?
Kevadtormil osalejad istutasid 26. mail Avinurme lähedal 10 000 kuuseistikut.
“Metsaistutamine õppuse lõpul on kujunenud juba Kevadtormi traditsiooniks,? ütles õppuse üldjuht kolonelleitnant Meelis Kiili. “Ka sellega väljendab kaitsevägi oma hoolt ja tähelepanu Eesti pikaajaliste arengute suhtes.?
Sel aastal suundus metsa istutama 100 ajateenijat, kes kokku istutasid 10 000 taime Avinurme metskonnas Kiissa küla juures. Suurõppuse tsiviil-militaarkoostöö teenistuse reservohvitserid valisid sobiva istutuslangi välja koostöös metsaülematega.
Era- ja riigimaade haldajad on olnud väga vastutulelikud ning lubanud maid ja teid kasutada kogu õppuse vältel. “Kohalike elanike soe toetus kaitseväe harjutusele osutab, et kõik soovivad Eestit kaitsta üheskoos,? lisas tsiviil-militaarkoostöö teenistuse ülem kapten Heiki Arike.
JAANIKA KRESSA
