Kui ilmaolud võimaldanuksid, oleksid haljasalade hooldaja Jõgeva Elamu niitjad ilmselt need taimed juba maha niitnud, sest hooldajad peavad linnaga sõlmitud lepingut täitma.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi juures sattus Luua Metsanduskooli kutseõpetaja Vello Keppart nägema, kui töölised niitmist alustasid.
Ta jõudis kohale, kui üks neiuvaip oli juba maha niidetud. Ülejäänud taimed jätsid niitjad alles, kui said Kepparti käest kuulda, et tegemist on kaitsealuste taimedega.
Taimede kasvukohad kaardile
Piiri park on seni niitmata. Eile hommikul kogunesid parki keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Mariliis Märtson, Luua Metsanduskooli kutseõpetaja Vello Keppart, Jõgeva Elamu juht Roman Babtsenko ja Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide ning Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer.
Asjaosalised leppisid kokku, et Vello Keppart kaardistab lähiajal kõik laialehelise neiuvaiba kasvukohad Jõgeval. Jäi vaid küsimus, kes asjatundjale tema töö eest maksab, kuid linnavara ja linnavalitsuse esindajad lubasid ka selle probleemi lahendada.
Edaspidi saavad Jõgeva Elamu niitjad konkreetsed kaardid, kus taimede kasvukohad märgitu, ning jätavad need kohad niitmata. Samuti saab üksikult kasvavad taimed tähistada umbes meetriste silmatorkavate puupulkadega.
Suurekasvuline hiline õitseja
Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialisti Mariliis Märtsoni sõnul on laialehine neiuvaip kolmanda kategooria kaitsealune taim, mis on Eestis esineva 36 orhideeliigi hulgas kõige hilisem õitseja.
“Olenevalt ilmastikutingimustest võib ta õitsema hakata alles juuli lõpus või augustis ning õitseaeg võib ulatuda jaheda suve puhul isegi septembrikuusse,” rääkis Märtson.
Tema sõnul on laialehine neiuvaip orhideede hulgas kõige suurekasvulisem, taime kasv jääb enamasti poole meetri ja meetri vahele.
“Pikas õisikus võib õite arv ulatuda kuni 40ni, õite värvus on mitmesugustes tagasihoidlikes punakates-rohekates toonides.
Laialehine neiuvaip on valdavalt metsataim ja kasvab väga mitmesugustel muldadel erinevate niiskus- ja valgustingimuste juures. Mõnikord võib teda kohata ka teeservadel, kuid pargis on ta haruldane. Tema arvukus on küll viimastel aastatel tõusnud, kuid sellest olenemata tuleb teda ikkagi kaitsta.
Jõgeva linnas ja selle ümbruses on viimasel ajal leitud uusi haruldaste käpaliste kasvukohti. Möödunud nädala algul leidsid Jõgevamaa keskkonnateenistuse töötajad Jõgeva linna lähedalt haruldase kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoha. Leitud asurkond on elujõuline ja isendite arv sellel territooriumil piisavalt suur ning kasvukoht ainulaadne, et antud leiukoht kaitsealuste liikide registrisse kanda.
HELVE LAASIK
